teda, ja sellest ka tema veidi looritatud pilk. (isegi kui naisel oleks teatribinokkel , ei sõendaks ta seda vaatajale suunata.) Vaataja vaatamisviisis on seega tunda võimu kujutatud naise üle. Teisisõnu , ükskõik kui lugupidav ei oleks meie mehelik käitumine, kasutame ikkagi oma soolist eesõigust ühiskonnas, sest meestena võime me vabalt vaadata naisi ja seega olla olukorra peremehed, nii nagu seda on rõhutud oma uurimustes feministid. Meie hoiakud kuuluvad vaatamisviiside hierarhiasse, mille on kujundanud meessoost flaneurid ja milles avaldub meeste võim naiste üle. Järelikult, kuigi renoir püüab asju seada nii et meie käitumine eristuks sellest, mida teeb pildil olev mees, oleme me siiski ühe ja sama vitsaga löödud. Renoir võib küll püüda, et vaataja ei saaks sellest ebamugavast asjaolust aru, kui tema võte ei anna oodatud tulemusi, sest see paneb meessoost vaataja kriitiliselt analüüsima sedasama vaatepunkti, mida Renoir tahab talle omistada.
Väljakutse maailmapiirkondades vaesusele. Kirjanikud ja fotogafid olid palgatud et dokumenteerida vaste talupoegade saatusi. Kõik läks kohe meediasse ja inimestele nähtavaks mitte inimestele informeerimiseks aga nende liigtamiseks.."tutvustame ameerika ameeriklastele". Roy Stryker. Valitsus hakas aitama ja toetama vasemaid. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis IV: Nägemise topeltkonstruktsioonid Nägemise ja "vaatamisviiside" probleem kaasaegses kunstis. "Aktiivne vaataja" ja inimkaamera. Kunstipubliku osaluse viisid teoses ja selle (taas)loomises. Narratiivsuse printsiip installatsioonikunstis. Pilet nr.14 1. "Straigt Photography" ja modernsuse algus fotograafias Straight Grup f/64, loodi 1932a. photograafia üritab kujutada stseene reaalselt ja objektiivselt, keelates kasutada manipuleerimist ja enne-pildistamist(filtrid, lläätsekated, pehme fookus ) ja pärast pildistamist (fotomontaaz jne) Paul Strandi oli
annaabi.ee 
