Siiski vaatajaid kaotati majanduskriisi kõrgpunktis ja alles 1934.aastal filmitööstus taaselustus. Filmid pakkusid rohkem kui põgenemist depressioonist, need säilitasid ameerika kultuuri traditsioonilised aspektid.6 Raske aeg andis eelised suurtele filmikompaniidele ning 1930-ndaid iseloomustab nii öelda suure viisiku (Columbia Pictures, Universal Pictures, RKO, Twentieth Century Fox, Warner Bros.) domineerimine. Sellegipoolest varitses neid stuudioid mitmed katsumused nagu vaatajanumbrite vähenemine, meretaguste turgude kadumine, tsensorite oht, ja anti-monopoli seadused. Kuid see kohanes ja elas selle üle, tänu tugevale alusele, mille olid Hollywoodi süsteemi pioneerid rajanud.7 Vaieldakse, et Hollywoodi klassikalist perioodi ei oleks olnudki, kui poleks olnud Wall Streeti ja valitsuse majanduslike toetuse programme ja finantsilist toetust 30-ndate alguses, mis tagas suure edu kümnendi lõpuks. Suuresti aitas sellele kaasa ka FDRi valimine
patriootlikud. Sageli ohverdatakse üldine kvaliteet vaatajanumbritele ning reklaamiraha teenimisele. Lisaks saavad eraõiguslikud kanalid peale reklaami oma tulu ka muudest ärilaekumistest, nagu sponsorlus ning võib-olla ka oma telepoest. Kui alguses pakkusid erakanalid dünaamilisi uudiseid ja harrastasid uurivat ajakirjandust, siis nüüdseks on need loobunud olemast uuriva ajakirjanduse ja kvaliteetuudistesaadete etalontegijad. Vaatajanumbrite tõstmiseks on kasutusel madalakvaliteediline meelelahutus ja sensatsioonilised uudistesaated. (Televisioon..., 2005) 6 Nii avalik-õigusliku kui ka kommertsringhäälingu suhtes kehtivad teatud üldised nõuded (Hunt, 2006). Näiteks on alaealiste kaitse eesmärgil vägivalda sisaldavate saadete ja filmide, samuti erootika demonstreerimine keelatud enne kella 21.00. Samuti on kehtestatud rahvusliku või religioosse viha õhutamise keeld
annaabi.ee 
