sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhiks. Läte loomulikult võttis ettepaneku vastu ning esimene kohtumine toimus Eesti Üliõpilaste seltsi juures (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)2 . Peagi toimuski esimene kotsert Baltisakslaste seltsimaja saalis Bürgermusse. Esitati Sümfooniaid Schubert’i ja Hydn’i repertuaarist, kaks ooperiavamängu ning ka Beethoven’i keelpillikvartett. Piletid olid välja müüdud ning saal täiesti täis. Vaatajaiks oled peamiselt eestlased ning menu oli väga suur. Konterdi tulemusel oli hulganisti soovijaid, kes tahtsid ka orkestrisse tulla. Lõpuks pandi kokku püsikoosseis, mis koosnes 35st pillimängijast. Aastatel 1900-1907 oli Aleksander Läte väga tegev helilooja Tartus. Lisaks sümfooniaorkestrile asutas ta ka Tartu mees- ja segakoori.Ta oli ka pedagoog. Õpetas klaverit. Kirjutas ka muusikaarvustusi ajalehes Postimees ning avaldas ka klaverimängu õpiku
esitamiseks. o Kümneliikmeline zürii valiti erilisest kodanike nimestikust liisuga. Zürii otsustas teoste kvaliteedi üle ning määras 1., 2. ja 3. koha, kusjuures kolmandat kohta tõlgendati kui läbikukkumist. o Auhinnaks oli honorar ja seda said kõigi kohtade omanikud. o Etendusi finantseeris keegi rikas kodanik koreeg ja see oli ühiskondlik kohustus. o Vaatajaiks pääses kogu vaba elanikkond. o Teatripaik anti rendile eraettevõtjale, kes pidi hoolitsema selle remondi ja korrashoiu eest. Seetõttu müüdi etendustele ka pileteid, kuid vaesemad said nende ostmiseks riigikassast toetust. Teatrietendused toimusid päevavalgel lahtise taeva all. Teatrid olid mõõtmetelt hiiglaslikud (arvestatud umbes 20 000 inimesele), sest sinna pidid mahtuma kõik pidustustest osavõtjad. Teatri ehitus:
annaabi.ee 
