Veebileht peab olema tehtud sedavõrd arusaadavaks, et ainuüksi vaadates teaks iga keskmine kasutaja, mis see on ja kuidas seda kasutada, ilma et peaks sellele mõtlema. Kui leht viib kasutaja segadusse, siis ta tõenäoliselt lahkub sellelt. Seega- kasutajal ei tohiks tekkida järgmisi küsimusi: · Kus ma olen? · Kust ma alustan? · Kuhu nad on paigutanud mulle vajaliku? · Mis on siin leheküljel kõige huvitavamad asjad? Kogu veebilehel asuvat teksti kasutajad ei vaatagi, vaid ,,skännivad" osa sellest ja klikivad seal, mis pilku püüab ja meenutab talle vajaminevat. Skänneeritakse järgmistel põhjustel: · Tavaliselt on kiire. Soovitakse säästa aega. · Kõike ei peagi lugema. Otsitakse neid kilde, mida vaja. · Elu jooksul on õpitud seda tegema lugedes ajakirju- ajalehti. · Enamus infot on taustamüra, seetõttu keskendutakse sobivatele sõnadele ja väljenditele.
Seega kolmel sajal tuhandel inimesel on sama saatus-"tundub loogiline". Kui võtta ainult tähtkujude alusel , siis peaks umbes 600 miljonil inimesel olema sama saatus. Seega ei tohiks väga kurb olla , kui horoskoop ennustab ebaõnne armastuses või rahaasjades , sa pole vähemalt ainus. Samuel Butler on öelnud:" Kergeusklikule vaimule meeldib kõige rohkem uskuda kummalisi asju, ja mida kummalisemad need on, seda kergemini ta neid usub; aga lihtsate ja võimalike asjade poole ta ei vaatagi, sest neid võib ju igaüks uskuda". Tsitaat iseloomustab hästi horoskoobi fenomeni ja menu. Kuigi enamus usub , et universum võib meid mõjutada ainult otseselt , kas meteoori langemisega maale või muude looduslike nähtustega(tõus ja mõõn ) , siis leidub ka inimesi , kes usuvad , et universum mõjutab tervet nende elu. Neid inimesi ei tohiks hukka mõista ega umber lükata nende arusaamasid universumist , sest võib olla , et nad ei suudakski oma elu elada ilma "kirjaliku oraaklita"
viis kilo hoobilt juurde, aga see ei ole minu puhul näljutamise põhjuseks. Olen kuulnud paljusid inimesi kurtmas, kes ise on peenem kui luuavars, et nad on nii paksud ja et nad peaksid dieedile minema, mida nad ka edukalt teevad. Arvatavasti ei suuda nad endale selgeks teha, mida nad sellega oma organismile teevad, sest see vajab ju ikkagi palju erinevaid toitaineid, ainult veest ära ei ela. Neile inimestele on vastandiks need, kes absoluutselt ei vaatagi, mida nad söövad. Kõik hamburgerid ja friikartulid, mis viivad küll keele alla, aga on siiski väga rasvarikkad. Nii need kilod tulevadki ja sealt edasi on palju suurem võimalus haigestuda südame- ja vereringehaigustesse. Paljudel on enda arvamus tervislikust toidust, või mõnel see arvamus puudub. Kuigi inimesel on õigus süüa seda, mida ta tahab, peaks ta mõtlema ka oma tervisele.
Küll ma otsisin eluarvu, Hambad katki ja haridus väike, küll ma jagasin jagamatut- sõrmeküüne all sünnimaa muld, kuni taipasin tasahilju, silmad võtavad süüdlase läike, et sa leiad saatuse summa, küsid möödujailt suitsule tuld. kui korrutad välgujoaga Mõni annab, ei vaatagi sulle, oma elu surm/kümmend suudlust ise mõtleb, et jälle üks pätt. hullusada ilust hetke Aga ometi ükskord ka mulle ja tumm/tuhat valutuiget. anti suud ja pakuti kätt. B.Alver H.Runnel J-le Üle kuristiku
On asju mida ei saa kunagi tagasi,kuidas ka ei kahetseks, kuidas ka ei pingutaks... I've learned that goodbyes will always hurt, pictures will never replace having been there, memories good and bad will bring tears, and words can never replace feelings. On hetki kus tuleb kõndida ära. Kaugele ära, kus asad olla oma mõtetega. Olla hetkes, mis tundub nii tõeline. Mõtelda üksikuid mõtteid, millele polegi vastust. Aga võibolla ongi nii parem, kui lihtsalt pöörad selja ja ei vaatagi tagasi ? sest ühel üksi on niiiii raske.. Võiks arvata, et miski pole lihtsam, kui anda ära midagi, mida sul ei ole...Kuid mis tunne on loobuda oma unistustest? enam ei ole meid, nüüd oleme vaid sina ja mina , kuid kõik mis oli , on südames. Tõelist valu, mis on südames ei anna lihtsalt psaratega välja nutta... Kord kohtusid armastus ja sõprus. Armastus küsis sõpruselt: " Kui mina olen maailmas olemas, siis miks üldse sind vaja on?"
moondada enda ilmumist küll ruumis, küll ajas, säilitades samas piisavalt kindlapiirilise pidepunkti meile.“ (Liiv 2001) Ka 2014. aasta seisuga pole Muttika vaid filmikunstile pühendunud, ehkki seda ta oma tegelikuks kireks peab. Televiisorit vaatab ta enda sõnul nii palju, et oma vigu analüüsida teletöös, ent ei midagi enamat. Muttika ise väidab, et see pole kindlasti tema kirg, sest vabal ajal ta televiisorit ei vaatagi. (Engelbrecht 2009) Muttikale pakuti 2009. aastal „Ringvaate“ reporteri töökohta, mille ta võttis vastu. Põhjus, miks ta „Ringvaate“ reporteri töökoha vastu võttis, oli tema jaoks selge – „see on visuaalse info edastamise seisukohalt vajalik harjutamine – nii nagu ma ajalehed töötades olen õppinud loo jutustamist, et kirjutada paremaid filmistsenaariume.“ (Engelbrecht 2009) 2014. aasta suvel töötas Jüri Muttika ka „Ringvaate“ saatejuhina,
annaabi.ee 
