Klaviatuurid Mariliis Vaasna 6.b Eelteadmised Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka. Põhiklaviatuur Täheklahvid on väike- ja suurtähtede sisestamiseks. Eesti klaviatuuril on nn. QWERTY - paigutusega täheklahvid nagu sarnastel kirjutusmasinatel. Ainult täheklahvi vajutusega sisestatakse väiketäht. Kui hoida all tõsteklahvi sel ajal, kui vajutada mõnda täheklahvi, sisestatakse vastav suurtäht. Tõsteklahve Shift on kaks ja teda kasutatakse suurtähtede ja numbri- ning märgiklahvidelt ülemiste vasakpoolsete märkide sisestamiseks. ...Põhiklaviatuur Registrilukustusklahv Caps Lock - võimaldab sisestada pidevalt suurtähti. NB! See klahv mõjub ainult täheklahvidele ja ei mõju numbri- ning märgiklahvidele! Numbriklahvid on numbrite ja märkide sisestamiseks. Tabeldusk...
Marrasknahaga on seotud inimese keha värvus. Neegritel on nahk peaaegu must, hiinlastel kollakas, meil valkjasroosa. 5 Nahale annab värvuse marrasknahas asuv värvaine ehk pigment melaniin. Päikesekiirguse toimel tekib melaniini juurde, inimene päevitub. Päevitus kaitseb meie keha liigse päikesekiirguse eest. Heledanahalistel ei teki melaniini kuigi palju. Seetõttu ei talu me hästi päikest ja võime saada päikesepõletusi. (Vaasna 1993: 10) Heleda nahaga inimeste kehal leidub sageli väikseid tumedamaid laigukesi - need on tedretähed. Suvel on tedretähed päikesekiirguse mõjul tumedamad. Vastsündinu nahal olevad tumedad sünnimärgid ei kao. Lapse nahavärv sõltub teme vanemate nahavärvust. Heledat värvi nahk on õrnem kui tumedat värvi nahk. Et ennast päikesekiirte eest kaitsta, toodab nahk suurel hulgal melaniini. Nahk muutub tumedamaks, päevitub. Kui liiga kauaks päikese kätte jääda, siis tekib
millest organism sünteesib nägemiseks vajalikke ühendeid. Normaalseks nägemiseks on vajalikud ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin".(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV.Lk.75.) KASUTATUD KIRJANDUS 9 1 Kõik materjaled Urmas Kokassaar ja Mati Martin (Bioloogija põhikoole IV 2003-2004a.) 2 P. Simon. Pildiraamat inimese kehast.2007a. 3 Tiiu Vaasna. Sinu Keha. Tallinn : Valgus, 1993, Oktoober) 4 Meeli Roosalu. Inimese Anatoomia Koolibri, Tallinn, 2006 5 Brian J. Ford. Inimene. Belitha press/Koolibri 1994, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.) 6 Silm on nägemiselund (FOTO)- www.tahvel.ee/Silma_ehitus
annaabi.ee 
