Söömisel tekib iiveldus, oksendamine, seedehäired (Kaur jt, 2010). Maikelluke. Kõik taime osad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Mürgsituse võib põhjustada 5-10 marja söömine. Tunnuseks on naha ja silmade ärritus, süljevoolus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, pulsi kiirenemine. Raskematel juhtudel kaob teadvus ja saabub surm. Kuna taimes sisalduvad südameglükosiidid on vees hästi lahustuvad, on ohtlik ka maikellukeste vaasivesi (Kaur jt, 2010). Sinilill. Värske taim ja droog võivad ärritada nahka, põhjustades ville ja põletusi. Söömisel põhjustab maoärritust, millega võivad kaasneda spasmid, kõhulahtisus ning ärritusnähud kuseteedes (Kaur jt, 2010). Varsakabi. Kõige mürgisem on taim õitsemise ja viljakandmise ajal. Taime vigastamisel tekkiv protanemoniin ärritab nahka ning põhjustab punetust ja sügelemist, nahk tursub ja tekivad villid
metsaservadel, põõsastikes jm. Aias kasvava sugulasega võrreldes on ta väiksemate ja rohekamate õitega ning vähem lopsakas. Kus maikelluke ka ei kasvaks, ikka on teda suurte kogumikena ja tihedalt, sest ta paljuneb väga kiiresti oma nöörjat risoomi edasi kasvatades ja järjest uusi võsusid maa peale upitades. Seetõttu võib piibeleht aias isegi tülikaks muutuda. See meeldiv taim on küll paljude lemmik, kuid väga mürgine! Ohtlik on isegi vaasivesi, milles on seisnud piibelehekimp. Seetõttu tuleks pärast maikellukeste noppimist kindlasti käsi pesta. Sügisel (septembris-oktoobris) valmivad taimedel üsna isuäratavad siniste seemnetega oranzpunased marjad. Nende söömine võib väga kurvalt lõppeda - raskematel juhtudel isegi surmaga. Tihti aga kasutatakse taimede mürkaineid ravimite tootmiseks. Maikellukesest valmistatakse tugevatoimelisi südamerohtusid, mida võib tarvitada ainult arsti loal ja näpunäidete järgi.
annaabi.ee 
