Seinamaalides valitseb elurõõmus käsitluslaad; · Vaasid saarte asukate toredast ja elurõõmsast vormitundest kõnelevad säilinud vaasid. Varasel perioodil kaeti nõud musta, pruuni või punase värviga, millele tehti valge värviga joonis. Keskmisel perioodil asendatakse range muster taimornamendiga, perioodi lõpus kujutati mereelukaid juba. Muster on küll range, kuid huvitav. Kasutati väga laialdaselt. Sellest kultuurist vaase nimetatakse ka Kamarese vaasideks; · Värv täpne koostis pole teada. Nad tundsid glasuuri, kuid kasutasid värvi, glasuuri kasutati veininõude seestpoolt glasuurimiseks; · Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Juhtiv osa oli arhitektuuril, põhiliselt ongi säilinudki ehitised. Nüüd on lossid kindlustatud. Kompositsiooniliselt on sarnased Kreeta lossidega, kuid ümbritsetud paksude müüridega.
selle nimi oli pinakoteek. Ateena vabarigil oli ka oma sümbol kuju. see oli türannitapjate skulptuurgrupp. vahepeal oli mitmetes ajastutes valitsejaks türann, kes oli saanud valitsejaks ebaseaduslikult. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst kreeklaste üks tähtsamaid tarbekunstialasid oli keraamika, savinõude sees hoisid nad veini, õli pu- ja juurvilju, kuid neid kasutati ka haudadel? neil oli ka mitmesugune kuju. Savinõsuid on kreeklaste poolt nimetatud ka vaasideks. levinuimad kreeka vaasid olid anforad, mis olid mõeldud veini, õli ja puuviljade transportimiseks, sellel on pikem ja kitsam kaelaosa ja kaelal on 2 sanga. kasutusel oli laialdaselt ka krateer, mis oli mõeldud veini lahjendamiseks veega, samuti suured(30-40l) lai ülaosa, kuid suhteliselt madal ning 2 sanga külgedel. omapärane nähtus oli dipüülon vaas, mida kasutati hauatähisena, sangad puudusid, sageli rikkalikult kaunistatud
annaabi.ee 
