Reaalsel integreerimislulil (kirjeldatav IT1-luliga) on valjundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja touseb pikkamooda lopliku kiiruseni. Diferentsiaalvorrand: v t =Ku t Ulekandefunktsioon: W p= K/p Diferentseerimislüli Diferentseerimisluli teine nimetus on D-luli. Ideaalse diferentseerimisluli valjundsignaaliks on loputult suure amplituudiga uliluhike impulss. Reaalse diferentseerimisluli (kirjeldatav DT1-luliga) valjudsignaal kasvab vaga kiiresti teatud lopliku vaartuseni ja vaheneb siis jarkjargult aeglustuva kiirusega nullini. Diferentsiaalvorrand: y t=Ks t Ulekandefunktsioon: W p=Kp t t Hilistuslüli Hilistusluli kaitub nagu P-luli, aga reageerides sisendile teatava hilinemisega. Hilistusluli tahistatakse PTh-luli. Diferentsiaalvorrand: y t=Kst-Th Ulekandefunktsioon: W p=Ke-T hp Nyquisti stabiilsuskriteerium Nyquisti stabiilsuskriteerium kuulub sagedusmeetodite kulka, kus uuritakse lahtiuhendatud
raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele
T(virtuaalne) = ( 1+0.608 s) T pV=R(kuiv)*T(virtuaalne) Tegijapoiss 2010 Virtuaalne temperatuur on selline temperatuur , mida peaks omama kuiv õhk , et tema rõhk ja tihedus oleksid samasugused nagu niiskel õhul. Niiske õhu tihedus on pisut väiksem kuiva omast. Niiske õhu tihedus =(niiske) = P/R(kuiv) * T(virtuaalne) Virtuaalsed temperatuuriparandid soltuvad sellest, kui suur on niiskes ohus oleva veeauru suhteline osa s. Atmosfaariohus ei saa viimane kasvada vaartuseni s = 1, sest: 1) atmosfaaris on alati ka teisi gaase, 2) veeauru suhtelise osa s kasv on igal temperatuuril ja rohul piiratud veeauru kullastumisega, mille jarel veeaur hakkab valja kondenseeruma Kelvini temperatuuri puhul tuleb temperatuurist lahutada 273.15 K et saada Celsius. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand P=1/3 m*n *v2 millest v on molekulide ruudu keskväärtus. N- molekulide arv ruumiühikus =m*n ---- selle saab eelmisesse valmisse asndada T2=m2/m1*T1
annaabi.ee 
