see on viimane kord kui Indrek teda peseb, rääkis veel nooremehele, et tema peab olema õnnelik ja saama armastava naise, Indrekul hakkas kahju, et enam polnud seda vanamees, keda aidata ja kelle juttu kuulata - Voitinski sõnad, mis ta saunalaval rääkis, jäid nüüd Indrekut kummitama XXIX - Indrekut kummitasid ka proua Vaarmanni sõnad, et õige mees peab teenima 100 rubla kuus lõunast õhtule, mõtles hakata korralikult tuupima lootes, et eksamid ära tehes saab temagi 100 rubla kuus - Vaarmannidel käis nüüd tavalisest rohkem külalisi - Indrek sai kutse nende juurde peole, tantsis parasjagu Tiinaga, sest Molli koguaeg ei jaksanud, kui härra Maurus sisse astus, süüdistas proua Vaarmanni noorte inimeste rikkumises, sest peolt pärit paar neiut olid Mauruse kooli juures kella helistamas käinud - küsitles Indrekut ja ka teisi peolisi - härra Maurus üritas Tiinat seisma saada, õpetas, et uskuma peab, Tiina rääkis oma lootusest,
mis väljas tehti. Nõnda oli alguses. Kui tuli Indrek naljatades appi, siis vedasid nad kolmekesi, aga kolmele ei jätkunud hästi tööd, sest väikesele kelgule ei saanud nii suurt kasti panna, et oleks maksnud teda kolme labidaga täita. Sellepärast juhtus nõnda, et kui lumeveosse ilmus Indrek, siis oli emand Vaarmannil kohe mingisugune hädatarvilik toimetus, kuhu ta pidi ruttama. Pealegi oli see küllaldaselt põhjendatud asjaoluga, et Vaarmannidel oli ainult kaks õiget lumelabidat, kolmas oli muidu-labidas ja sellega polnud kuigi mõnus lund kühveldada. Nõnda siis oli lõpuks jällegi kaks inimest lumeveos ning haige Tiina kui kolmas istus aknalaual kägaras ja vahtis neid. Siis ep see Vargamäe Indrek õieti tundiski, kui hea on lumeveo töösoojus, kui on seljas surnud peene puusepa, peaaegu saksa tisleri kuub ja peas tema mütsilott.