Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri. Kuningvee ja väävelhappega-> väga aeglaselt(ainult jahvatatuna) Leidumine ja saamine Haruldane metall looduses. Looduses->Plaatina lisandina Saadakse->plaatina töötlemisel Kasutamine Kasutatakse: happe- ja kuumuskindla aparatuurid termopaaride valmistamiseks juveelitööstuses kautatud kirjandus Roodium- http://www.diamande.ee/et/vaarismetallid/r oodium http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roodium1 annaabi.ee/roodium Tänan kuulamast
roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3 ). Edasi lahustatakse see soolhappes, saades H 3[RhCl6] ning pannes seda reageerima naatriumnitritiga ja ammooniumkloriidiga, tekib (NH 4)3[Rh(NO2)6] . Pärast vee aurustamist, saab sellest vesiniku abiga roodiumi eraldada (2(NH 4)3[RhCl6]+3H22Rh+6NH4+ +6Cl-+6HCl). Kasutatud allikad: · ,,Eesti Entsüklopeedia 8. köide" Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1995 · http://de.wikipedia.org/wiki/Rhodium · http://www.diamande.ee/et/vaarismetallid/roodium · http://et.wikipedia.org/wiki/Roodium
1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal, molubdeen, kroom, vanaadium jt. 3) kesksulavad metallid ja sulamid, mille sulamistemperatuur jaab plii ja raua sulamistemperatuuride vahele (327 °C < Ts < 1539 °C). 1) vaarismetallid (noble metals). Nt. Hobe, kuld ja nn. plaatinametallid- roodium, pallaadium, plaatina jt. 2) mittevaarismetallid (non-noble metals) 3. Metallide aatomehitus. Metalli aatomi ehitus. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Aatomi ehitus (atomic structure) (1) Molekul- aine vaikseim osake, mille puhul sailivad aine omadused ja mis koosneb mitmest aatomist. Aatom- aine koige vaiksem osake, mida keemilisel teel lagundada ei saa. Aatom koosneb elementaarosakestest: prootonitest, neutronitest ja
väärismetallide seas järgnevatel aastatel nii plaatina kui ka pallaadium ning seda tänu soodsaimaile nõudluse/ pakkumise profiilile. 2010 aastal kerkis pallaadiumi hind 99 %, hõbe 69% Kulla hind seevastu on kerkinud vaid veidi rohkem kui veerandi võrra ja platina 18%. Pallaadium, mille üks suurimaid tarbijaid on Hiina autotööstus langes sel aastal 2,3% hinnani 590,72 dollarit unts (28,35 g). Viited · http://www.matikuld.ee/metallid · http://www.diamande.ee/et/vaarismetallid/pallaadium · http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Pallaadium · http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=pallaadium&alates=0&url=http%3A%2F %2Fwww.horisont.ee%2Fnode%2F1538 · http://et.wikipedia.org/wiki/Pallaadium · http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel17_15.html · http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2007/01/?headerID=819
teise aatomi juurde) ja nii ule kogu metallikristalli. Valiskihi elektronid muutuvad seega koigile aatomitele uhiseks, sidudes omavahel koiki aatomeid metallikristallis. · Uhiste valiskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks. · Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. · Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse ruhma. · Keemilise inertsuse tottu on omamoodi erandiks vaarismetallid. · Metallide keemilist aktiivsust valjendab nn pingerida, ning enamik metalle torjuvad lahjendatud hapetest vesinikku valja. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused! · Mittemetallid kuuluvad koik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Valisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on vaga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel.
annaabi.ee 
