vaevaline, seega oli kirjaoskajaid ainult üks protsent. Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri, mis kujutas pehmele savitahvlile pulgaga märkite vajutamist. Ninivenest on leitud suur savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Tähtsaimad jumalad, keda Egiptuses kummardati ning kuningavõimuga seostati, olid Amon-Ra, Horos, Osiris ja Seth. Väga oluline oli mumifitseerimine see pidi tagama surmajärgse elu. Hauakamber, milleks oli vaaraotel püramiid, pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Vastupidiselt Egiptusele pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Usuti, et pärast inimese surma satutakse süngesse allmaailma, mida kardeti väga. Teadus oli mõlemal, nii Egiptusel kui Mesopotaamial, väga praktiline. Egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoperatsioone. Võeti kasutusele päikesekalender ja matemaatiline konstant ,,pii"
Täiskasvanuks saanud pojad vabanesid isa eestkoste alt ja asusid üldjuhul elama vanematest eraldi. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Abiellumisel säilitasid nii mees kui naine osaliselt eraldi vara ja ka nende ühisest varast, mida haldas abielu vältel mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada. Abielu võidi ka lahutada ja siis oli naisel õigus kätte saada oma osa perekonna varandusest. Vaaraotel olid kümnetest naistest koosnevad haaremid. Enamasti tõusis teiste seast esile üks naine, mõnel juhul oli see vaarao õde. Ta võis mõnikord ka riigiasjade arutamisel tõhusalt kaasa rääkida. Juhtus sedagi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. 14 4. Usk Egiptuse jumalad Egiptlased austasid väga palju jumalaid (u 740). Osa jumalusi esindas loodusnähtuseid, teised mõnda pühaks peetud looma või lindu
annaabi.ee 
