Kammhai kuulub munastpoegijate hulka ja toob ilmale 50...100 maimu. VAALHAI Vaalhai kuulub heeringahailaste seltsi ja vaalhailaste (Rhincodontidae) sugukonda olles selle sugukonna ainsa perekonna ainus esindaja. Vaalhai on kaasajal elav suurim kala. Teatakse isendeid, kes olid peaaegu 18 meetri pikkused ja kaalusid kuni 40 tonni. Suurim usaldusväärselt mõõdetud isend oli 17,98 m pikkune ja kaalus 43 tonni. 1890. aastast pärinevad andmed 20,5 meetri pikkusest isendist. Vaalhail on jändrik kere, lame pea ja iseloomulikult laiguline muster. Ta on kogu maailma troopiliste ja lähistroopiliste rannikuvete asukas. Eriti tavaline on see liik Filipiinide ümbruses, Kuuba ja Lõuna- Kalifornia vetes. Vaatamata oma tähelepanuväärsetele mõõtmetele toitub see liik eranditult planktonist ja muudest pisiolevustest. Paiguti tegutsevad nad ka väikeste parvedena. Nende hiigelsuured, kuni 1,5 meetrised lõuad on varustatud hammaste ja sõelelunditega (avade läbimõõt on 1..
20. Rebu sisalduse erinevused loomadel Loomadel, kelle embrüo areneb väljaspool emaorganismi, võib rebu moodustada rohkem kui 95% munaraku mahust Pärisimetajatel, kelle embrüod arenevad emaüsas ja toidetakse ema poolt, leidub väga vähe rebu munarakus Rebuvalke toodavad teised organid, nagu maks (imetatel, lindudel, kahepaiksetel) ja rasvkeha (putukatel), mis transporditakse verevooluga munarakuni 21. Muna suurused ja kuju Muna mõõtmed võivad olla väga erinevad, vaalhail 30x14cm, jaanalinnul 15x13cm, võrrelduna tüüpilise somaatilise rakuga. Tüüpiliselt on munad keraja, munaja või silinderja kujuga. Ainupilulistel, munevatel ürgimetajatel on väiksed munad. Pärisimetajatel on munarakud väikesed, inimesel ca 0.1mm Muna = Munarakk + munakestad 22. Munakestad Primaarne e esmane munakest katab munaraku membraani – oolemmi, spetsiaalne rakuväline maatriks, sisaldab peamiselt glükoproteiine, mida sekreteeritakse
annaabi.ee 
