Mustas meres eluneb meetripikkune kahjutu ogahai. 5 - 8 m pikkune on polaarhai. Neid haisid püütakse, sest liha kõlbab süüa, maksast saab vitamiinirikast rasva ja nahka kasutatakse mitmesuguste esemete valmistamiseks. Haide nahk on kaetud tillukeste hammastega, seetõttu tarvitatakse nahka nagu liivapaberit kallihinnalise puidu poleerimiseks. Peadest, uimedest ja sabast keedetakse liimi. Kõik haid ei ole inimesele ohtlikud. Ohtlike haide hulka kuulub alla 50 liigi. Vaalhaid kirjeldavad sukeldujad kui rahulikku ja sõbralikku looma, kes toitub planktonist. Kuid on olemas ka inimesele tõeliselt ohtlikke haisid, näiteks mõrtsukhai ja vasarhai, kelle rünnakud lõpevad tihti surmaga. Üldjuhul ei pea haid inimest söödavaks, vaid ründavad uudishimust. Teisest küljest on haid muutunud küllaltki haruldaseks ning vajavad hoopis ise kaitset inimese ees. Kõige ohtlikum inimesele on 10 m pikkune valgehai. Aplalt saaki püüdes ründab ta ujuvat inimest.
Busuanga külje alla jääb 19hektariline Dimakya saar türkiissinise vee ja puudervalge liivarannaga. Väikesaarele viib Busuangast paat, enne mida tuleb võtta ette dziibiretk lennujaamast läbi dzungli jõesadamasse. Paat sõidab alguses mööda mangroovidega palistatud jõge suudmesse ja edasi juba merele. (4) Kevadel võib Dimakya saarest veidi kaugemal, korallrifist eemal kohata ka maailma suurimat kala vaalhaid ja koos temaga ujuda ning tunnetada oma väiksust. Vaalhai toitub nimelt planktonist ja on inimesele ohutu. (4) Korallide ja kirevate rifikalade ilu nautida, seepiaid ja merikilpkonni ning hiidkarpe vaadelda saab ka Dimakya ümbruses lihtsalt snorgeldades. Saarel matkates näete puu otsas rippuvaid lendkoeri. 7 (4) Dimakya saar on tuntud kahe tõmbenumbri poolest: laevavrakk ja merilehm