· N ja P eemaldamine veest (biofiltrid) toksiliste ainete (raskemetallid) sidumine Vetikate kasvatamine kultuuris Pruunvetikaid on suhteliselt kerge kasvatada. Punavetikad, need millest saab agarit, alginiini jt tööstuses vajalikke aineid, on väga raske või peaaegu võimatu kasvatada. 3.4 Imetajad Vaalapüük Vaalaliha kasutatakse inimese ja loomade toiduks, ka toiduainete ja kosmeetika tööstuses. Ülemöödunud sajandil kandsid naised korsette, mida pidasid püsti vaalaluud. Alates 1988a on vaalapüük range rahvusvahelise kontrolli all ja püütud vaalade hulk on tunduvalt kahanenud. Tegelikult käib võitlus looduskaitsjate ja vaalapüüdjate ja -töösturite vahel edasi. Loivalised (hülged, merilõvid) Hüljeste ja merilõvide nahka on peetud heaks karusnahaks ei karda vett. Meie esivanemad kasutasid hülge liha ja rasva söögiks. Hülgenahast tehti kasukaid ja mütse eriti väärtuslikud oli hülgepoegade nahk.
harva jalaturviseid, siis aga hakkasid mõned neist kinnitama jala ette metallribasid. Teised kasutasid rõngassukki, millel olid mugavuse mõttes nahktallad. XIII sajandil 5 hakati kasutama jalgade kaitseks plaatturviseid ning põlv kaeti kupukujulise põlvekaitsmega. XIV sajandi lõpuks oli juba suurem osa jalast plaatidega kaetud.. Terase kõrval kasutati ka muid materjale, näiteks kõvastatud nahka, vaalaluud ja sarve. XI sajandi lõpuks keskpaigaks oli kaetud terve jalg. Põlvekaitsme plaadid olid kokku seatud nii, et isegi kui rüütli jalg oli põlvest kõveras, ei tekkinud ühtegi avaust. Reiekaitse kattis rüütli reit ainult pealtpool ja välisküljelt, sest oht reie tagaosast haavata saada oli väike. Säärekaitse oli ühendatud rihmadega seestpoolt takistamaks vaenlase mõõgal rihmuläbi raiuda. Kürass (prants.keeles cuir, eesti keeles nahk) oli turvis, mis kattis peamist osa kehast.
Eriti moodsad olid pitsid, need võisid olla valged, mustad, hõbedased või kuldsed. Kõige levinumad olid nõelpitsid. Rohkesti kasutati ka mustrilisi ja helkivaid atlasslinte. 3 Palju moodsaid lisandeid (vööd, korsetid, nööbid, suled, lehvikud, kindad, muhvid,rätid, parukapuuder) osteti valmiskujul erinevatest maadest. Korseti valmistamiseks võis kuluda kuni kilo vaalaluud, ksutati ka puit- ja metallkarkassiga korsette. Muhve kandsid nii kõrgkihti kuuluvad mehed kui naised see oli nende privileeg. Kindad olid nahast või kalevist, voodriga ja kaunistatud, need olid oluliseks lisandiks. Kõik ühiskonnakihid kandsid parukaid ning paruka suurus sõltus kandja seisusest. Nööbid olid tavaliselt vasest, tinast või hõbedast. Lemmikkalliskivi oli teemant, moes olid ka pärlid, mida kanti kaelas, kõrvas ja juustes
annaabi.ee 
