organismidest. Siiski laguneb plastmass vees valguse ning ainete toimel mikroplastikuks, milles näiteks linnud toitu näevad. Siiski ei mõju see hästi, sest tekitab soolekahjustusi ja toitainevaegust. (Soosaar, 2011) Miljoneid tonne plastikesemeid lõpetab iga päev oma tee ookeanis. Võiks arvata, et pisikesed objektid on küll ohutud, kuid see pole nii. Näiteks on teada ligikaudu 14 meetri pikkuse vaala surmapõhjus, milleks oli katkine tükk DVD ümbrist. Plastiku allaneelamine on vaalalistele surmav, sest koormab magu ja takistab seedimist, mis põhjustab nälgimise ning teatud puhkudel ka surma. Pole kerge öelda kui mitmeid mereimetajaid mõjutab ulpiv praht, kuid see number tundub 6 kasvavat. Enamus juhtumeid ei dokumenteerita. Siiski on teada, et vaalad, kes on kaldale uhutud, on vaid väike protsent kogujuhtumitest. Näiteks on eriliselt
vaatlusi on ka Lätist ja Soomest. Kuna Eesti jääb nende vaatluste naabrusesse on ELF koostöös IFAWi (Rahvusvaheline Loomade Heaolu Fond) ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega toetanud pringli otsingute läbiviimist Eesti rannikul. Kuna loomad on raskesti vaadeldavad kasutati hääli lindistavaid detektoreid. Olgugi et kasutatud aparaatide arv oli väga väike, leiti Eesti vetest pringlid üles. Läänemere pringlitele, nagu paljudele väikestele vaalalistele on suurimaks ohuks sattumine kalavõrkudesse, see on tõsi ka Läänemere ainsa vaalaliigi puhul. Enim pärinevadki Eesti pringlite leiud kalanduse kaaspüügist. Pringlid kannatavad ka merereostuse tagajärjel. 11 Kirjuhahk Viimastel aastakümnetel Eestis pidevalt talvituv kirjuhahk kuulub maailmas ühtede otseselt hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka
annaabi.ee 
