14 Suurkatastroofi oht Toru suurema lekkega seotud katastroofioht. Gaasilekked on globaalses ulatuses arvestatav kasvuhoonegaaside emissiooni allikas. "Gaseeritud" meri, lisaks elustiku hävimisele ja setete üleskeerutamisele, võib põhjustada lekkekohta sattuvate laevade uppumist ja isegi lennukite allakukkumist (Bermuda kolmnurga efekt). Suurplahvatuse oht (vaakumpommi efekt), mille võimalikku ulatust polegi analüüsitud. Kui suures ulatuses torustik rebeneb ja järgneb detonatsioonide seeria, kui toimub suurplahvatus? Suurplahvatuse võimsus oleks igal juhul tugevam kui "isasel" pommil, millega idaimpeerium hiljuti kõvatas. Plahvatusega kaasneva tsunami oht. Toru raskus võib põhjustada merepõhja lihkeid ja nii võib toru omaenda raskuse tõttu puruneda. Teadmata on toru seismiline mõju (Osmussaare ümbrus on seismiliselt aktiivne tsoon).
Vesinikupomm ehk termotuumapomm koosneb aatomipommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks, ja paagist, kus on segatud vesinik (H2) ja liitium (Li). Liitium muutub kõrge temperatuuri toimel vesinikuks (H3). Vesinikud hakkavad kõrge temperatuuri pärast kiiresti liikuma, ületades prootonite vahelist tõukejõu, ning põrkuvad ja moodustavad heeliumituuma. Ülejäänud neutronid kiiratakse ära koos suure hulga energiaga. [10] Vaakumpommi puhul paisatakse kõigepealt vedel või pulbriline lõhkeaine laiali ning süüdatakse seejärel, oksüdeerijana kasutatakse õhuhapnikku. Hapniku kiire ära tarvitamine tekitab vaakumi ehk õhuhõrenduse, mille tagajärjel tekkinud lööklaine lisab pommile veelgi võimsust. [8] 6 3. LÕHKEAINED Lõhkeaine on keemiline ühend või keemiliste ühendite mehhaaniline segu, mis soojuse, löögi, surve, hõõrdumise, elektrisädeme, leegi,
annaabi.ee 
