Vaakumi ülempiiriks on õhurõhk. Rõhku on hüdraulikas sageli otstarbekas väljendada vedelikusamba kõrgusega . 1.8 Ülerõhu ja vaakumi mõõtmine Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutatakse vedelikmanomeetrites (piesomeetris, elavhõbedamanomeetris või vaakummeetris), teist vedrumanomeetrites või vaakummeetrites. Piesomeeter on pealt lahtine läbipaistev püsttoru, mille alumine ots ühendatakse toru või mahutiga, milles soovitakse mõõta. Vedelikusamba kõrguse kaudu piesomeetris saab vedeliku tihedust teades arvutada rõhu: ja . Piesomeetrile võib seada vastavusse ka skaala, mille jaotised on rõhuühikuis. Et välistada kapillaartõusu mõju, peaks piesomeetri läbimõõt olema vähemalt 12mm. Piesomeeter sobib väikeste rõhkude mõõtmiseks
1 mmHg (torr) = 1,33 * 102 Pa , 760 mm Hg = 1013,25 hPa ( mbar ) = 0,1 Mpa. 1 Pa = 0,102 kgf/ m2 (mm H2O ) = 1,02 *10-5 kgf / cm2 ( at ) = 9,87 * 10-6 atm = = 10-5 bar = 7,5 10 -3 mmHg = 1,02 *10-4 m H2O . Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit ) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustanud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutataks vedelikmanomeetrites ( piosomeetrites ,elavhõbedamanomeetrites või -vaakummeeris jt. ) , teist vedrumanomeetrites või -vaakummeetrites. Hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendamine : Punktis M , mis paikneb h = z - x sügavusel vabapinnast , valitseb rõhk p= p+ g(z-z ) ehk p=p + gh. See on hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm . Nagu näha , määravad rõhu vedelikus rõhk p tema pinnal ning vedeliku samba avaldatav lisarõhk gh Hüdrostaatika põhivõrrandist on näha ,et vedeliku pinnale mõjuva rõhu p muutudes muutub niisamapalju ka rõhk p sügavusel h . Seda asjaolu üldistab
annaabi.ee 
