meetodid ja kord" kehtestatakse üle 25 kg kaaluvate toidukõlblikuks tunnistatud veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord lihakäitlemisettevõttes (tapamaja), kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 50 veist nädalas. Veiserümp Veiserümp on tapetud veise lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud, neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud. Kategooria määramine Enne kvaliteediklassidesse määramist määratakse veiserümpade kuuluvus soo ja vanuse järgi ehk kategooria
Info võib rümbale kanda ka mürgitu, kulumatu tindiga tehtud templi abil. Tähtede kõrgus 2 cm. Kui ettevõte peb tapaprotokolli, võib rümbale panna vaid tapanumbri. Veiserümpade lihakus- ja rasvasusklassi määramine e klassifitseerimine Veiserümp on nõukogu määruse (EÜ) nr 1183/2006 artiklite 2 ja 3 järgi veise terve keha pärast veretustamist ja nülgimist ning sellelt on eraldatud:1 · siseelundid (sh neerud), · neeru- ja vaagnarasv, · vahelihase e diafragma kõõluseline ja lihaseline osa, · suguelundid ja nende juurde kuuluvad lihased isasloomadel ning emasloomadel udar ja udararasv, · seljaaju, · kubemevoldi rasvkude, · tagaosa sisetüki seespoolne rasvkude, · kägiveen ja seda ümbritsev rasvkude, · pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, · esijalad kämblaliigesest, · tagajalad kanna-pöialiigesest,
annaabi.ee 
