puitkirstu, mis tuli esmalt eemaldada, keskmine uks oli suletud rikkumata pitseriga, mis tõestas, et muumia on olemas ja seda on võimalik näha. Seesmise kuldsarga peale oli valatud suurtes kogustes salvimisõli seeläbi oli see tugevasti kokkukleepunud keskmise sarga põrandaosaga. Lõpuks see siiski eemaldati ning Tutanhamon nägi päevavalgust. Muumiat hakati uurima 11. novembril 1925, kell 9.45. Haudasängitamisel oli valatud muumia rinna ja vaagnapiirkonda rohkesti salvimisõli ja sellepärast polnud lahtimähkimine võimalik. Nii eemaldati lõuendid kihikaupa, pintseldades sellele parafiini. Koljuluu röntgenpildis võib näha, et Tutanhamonil oli peas luukild. Uurimisel tehti palju huvitavaid avastusi, aga 23. novembril, 1926, otsustati, et Tutanhamon peaks minema tagasi Teebasse Kuningate orgu. Seal on ta veel praegugi oma sarkofaagis. Iluideaal allub aja muutusele ning see kehtis ka Vana - Egiptuses. See käis
õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis). 4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n. ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba. Peaaju Encephalon (cerebrum) Peaajust üldiselt. Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms
lugeda suuremaks nii naisele kui lootele. Pärilik risk Suguorganite (munandid, munasarjad) eksponeerimisel kiirgusele tekib võimalus pärilike järeltulevatele põlvedele ülekanduvate pärilike haiguste või väärarengute tekkeks. Kuigi pärilikku kiirguse toimet ei ole inimestel täheldatud, tuleks ikkagi munandeid-munasarju kaitsta otsese kiirguse eest pliikummist kaitega. Kaitsed on vajalikud reproduktiivses eas patsentidel, kui uuritakse alakõhtu, vaagnapiirkonda, puusaliigeseid. Isegi siis ei ole gonaadide kaitsmine kõigi uuringute ajal otstargekas, kuna võib halvendada nähtavust uuritavas piirkonnas ja ära varjata olulist diagnostilist infot. Ohutu kiirgustegevuse planeerimine Kiirgusohutuse kava There was a young lawer named Rex Who was very deficient in sex When charged with exposure
annaabi.ee 
