Veresoontest esinevad seemneväädis munandiarter ja veen ning närvidest sümpaatilisi kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Enamasti paigutatakse lisasugunäärmete hulka ka seemnejuha ampulli seinas leiduvad ampullaarnäärmed. Lisasugunäärmed avanevad kusiti vaagnaossa. Nende kasvu reguleerivad ja funktsiooni säilitavad isassuguhormoonid. Noorelt kastreeritud loomadel jäävad lisasugunäärmed välja arenemata. Põisiknäärmed asetsevad paariliste organitena põiekaela külgedel. Mäletsejalistel ja kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha.
sisemine munandi tõstur- ehk kremasterlihas. Veresoontest esinevad seemneväädis munandiarter ja veen ning närvidest sümpaatilisi kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Enamasti paigutatakse lisasugunäärmete hulka ka seemnejuha ampulli seinas leiduvad ampullaarnäärmed. Lisasugunäärmed avanevad kusiti vaagnaossa. Nende kasvu reguleerivad ja funktsiooni säilitavad isassuguhormoonid. Noorelt kastreeritud loomadel jäävad lisasugunäärmed välja arenemata. Põisiknäärmed asetsevad paariliste organitena põiekaela külgedel. Mäletsejalistel ja kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha.
Veresoontest esinevad seemneväädis munandiarter ja veen ning närvidest sümpaatilisi kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Enamasti paigutatakse lisasugunäärmete hulka ka seemnejuha ampulli seinas leiduvad ampullaarnäärmed. Lisasugunäärmed avanevad kusiti vaagnaossa. Nende kasvu reguleerivad ja funktsiooni säilitavad isassuguhormoonid. Noorelt kastreeritud loomadel jäävad lisasugunäärmed välja arenemata. Põisiknäärmed asetsevad paariliste organitena põiekaela külgedel. Mäletsejalistel ja kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha.
annaabi.ee 
