• Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k
“ühe tüki printsiibiil”, Kutsu 112. NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse (traumahaige hingamisteede avamine) Liittraumad Põhjused: Lennuõnnetused, autoavariid, kukkumine kõrgusest, liiklusõnnetused, millegi alla jäämine. Tunnused: Verejooksud, pea ja kaela traumad, šokk, luumurrud (sääreluude, küünarvarreluude, reieluu murrud jne) lülisambamurd, vaagnamurd, roiete hulgimurd, aju kontusioon, erinevad haavad 5 Tegutsemisjuhend: Kontrollin, kas kannatanu on elus, vaatan kas on suuremaid vigastusi; kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks. Helista 112. Elustamise ABC. Põletused Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. Mida väiksem on valu, seda sügavam on
annaabi.ee 
