Haaremielu linnades *haaremid ei kuulunud pelgalt osmanite paleede juurde. Kuni XX saj alguseni olid naised peres teistest eraldatud. *abiielu sõlmimise leppisid vanemad vastastikku kokku ja iga mees võis võtta neli seaduslikku naist, keda ta kohustus kohtlema võrdväärselt ja jagama kiindumust kõigile neljale võrdselt. *kuna mees ja naine omavahel seltsida ei tohtinud korraldasid abielusid göröcü'd agendid, kes külastasid haaremeid, uurisid ja vaagisid teatud tütarlaste häid ning halbu külgi ja andis oma arvamuse noormehe vanematele edasi *Göröcü'd tegutsesid veel kuuekümnendatel aastatelgi. Enamik neist naistest olid isehakanud kupeldajad *XIX saj pidi rikkast perest pärinev noormees kinkima pruudile kihluseks hõbepeegli, lõhnaõli, vürtsitoosi, siirupikannu, kristallist keedisevaagna ja kullaga tikitud tuhvlid. *üks omapärasemaid ja põnevamaid kombeid pulmadeks valmistumisel oli nn "hennaöö,"mis
naist, keda ta kohustus kohtlema võrdväärselt ja jagama kiindumust kõigile neljale võrdselt. Esimest naist peeti testest ülemaks ja tal oli ka enamasti rohkem seaduslikke õigusi. Neljale naisele võidi lisaks osta nii palju odaliske, kui rahakott kannatas need toodi haaremisse kui teenijad. Kuna mees ja naine omavahel seltsida ei tohtinud, korraldasid abielusid kosjasobitajad agendid, kes külastasid haaremeid, uurisid ja vaagisid teatud tütarlaste häid ning halbu külgi ja andsid oma arvamuse noormehe vanematele edasi. Vahel leppisid sugulased lihtsalt omavahel kokku, püüdes nii veresidemeid tugevdada. Nõbude abiellumine oli ja on tänapäevani islamimaades laialt levinud komme. Enne pulmi ei kohtunud peig ja pruut kordagi. Pulmatseremoonia algas tiheda loori alla varjatud pruudi saabumisega peigmehe majja. Enamasti kandis ta punast pulmakleiti ning lillelist peaehet.