o Süüdistab Palju agressiivsust tuleneb hirmust kaotada kontroll. Agressor võidab lahingu, kuid kaotab sõja. Elus on olukordi, kus äge, võitluslik ja ehk isegi sõjakas hoiak on omal kohal. Kui pätt pimedal tänaval sulle kallale kargab, ei maksa kohe oma ,,rahast ja parimatest riietest" loobuda kõikvõimalike jõuvõtete vasturakendamine on igati kohane. Kui laps on sõiduteele tormamas või sõber kuristikku astumas, krabad tast kinni, vaagimata, kas see ehk liialt agressiivne käitumine ei ole. Pealesuruval käitumisel on oma eelised: kindlasti võimaldab see edukalt äri ajada, saada enda kätte võimu, kontrollida teisi ja ümbritsevat keskkonda. Kuid kõiki neid jõupoliitika tulemusel saadavaid hüvesid saadab sama märksõna: lühidus. Neid saab vaid mõneks ajaks. Jõud tekitab alati vastujõu, agressioonile vastatakse ikka agressiooniga. 2. Alistuv käitumine
Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Üksnes juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, saab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tuvastada üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1- 1-63-13, p 9 koos edasiste viidetega). Nimelt on kriminaalkolleegium varem märkinud, et mõistliku menetlusaja kestuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes süüdistusaktis kirjeldatud tegude mahust, vaid arvestama peab kõiki samas kriminaalasjas menetluse esemeks olnud tegusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 32 ja 16. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-63-14, p 8
annaabi.ee 
