seisuajaks, ühistranspordi või jalgratta kasutamine), milliseid keskkonda parandavaid ettevõtmisi pooldatakse (jalakäijate tsoonide laiendamine, jalgrattateede rajamine). Keskkonnateadlikkuse alla kuulub looduskeskkonna- ja keskkonnakaitsega seotud 5 mõtete, suhtumiste ja käitumisviiside süsteem (Raudsepp, 202, 36). Keskkonnateadlikkus võib avalduda teoreetiliste vaadetena ja igapäevamõtlemises, keskkonnasõbraliku tarbimisena kui ka igapäevaelu valikutes. Keskkonnateadlikkusel on kognitiivsed, hinnangulised ja käitumuslikud komponendid. Analüüsi eesmärgil on otstarbekas jaotada keskkonnateadlikkus erinevateks osadeks. a. kognitiivne komponent: teadmised, ettekujutused ja arusaamad (keskkonnaprobleemide teadvustamine). b
· paremini mõista olemasolevat ja loodavat süsteemi · kooskõlastada süsteemi muutmisega seotud osapooltega infosüsteemi puudutavaid nõudmisi · üldiselt - juhtida riske, mis on seotud oodatava, soovitud tulemusega Infosüsteemi kontekstis väljendatakse mudelitega organisatsiooni ja selle infosüsteemi ülesehitust ehk arhitektuuri. Sõltuvalt arendamise osapoolte huvidest (infovajadustest) kirjeldatakse arhitektuuri erinevate vaadetena erineva andmelise täpsusega. Näiteks programmeerijad, kes vastutavad infosüsteemi osade realiseerimise eest, vajavad infosüsteemi tehnilisi mudeleid, mis väljendavad tulevast süsteemi kõige täpsemini. Organisatsiooni juhtide jaoks, kelle ülesandeks on arendamise aja- ja rahahulga üle otsustamine, on piisav parendamisele minevate protsesside, tegevuste ja andmeobjektide kogus. Tavaliselt on infosüsteemi arhitektuuri
annaabi.ee 
