Nende lähimad abilised, nii-öelda teine sort kangelasi, on juhtidele ülimalt andunud, nupukad ja teovõimelised. Kõik ülejäänud on enamasti eelmiste vaenlased või pahasoovijad, neid ootab häbiväärne hukk. Enamasti satub Verne'i teostes elukeerisesse ka mõni kabinetiteadlane, pigem püknik kui atleet ihult ja hingelt, aga kui selline mees oma suu lahti teeb, siis voolab sealt lõpmatu voona maailmateaduse kõrgtaset. Kõigist neist aspektidest vaadatult on Jules Verne suurepärane paroodiate objekt. Vabadusvõitluse ja revolutsiooni paatos kõlab ka paljudes Verne'i hilisemates teostes, nagu näiteks Kreeka vabadusvõitlust käsitlev romaan "Saarestik tules" ("L? archipel en feu", 1984) ja ungari revolutsionääri elu kujutav "Mathias Sandorf" (1885). Seda tüüpi kangelane on ka Wladimir Janoff, Siberi soolakaevandusest põgenenud vene revolutsionäär, endine Tartu ülikooli kasvandik romaanis "Draama
Koolidel tuleb astuda samme nii defitsiitsete kui ka kasvutarvete rahuldamiseks, et kindlustada õpilaste normaalne õppimine ja areng. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt. 8 Sageli on raske selgusele jõuda, mil määral tekib motivatsioon mõneks tegevuseks, sh õppimiseks, sisemiste ja mil määral väliste tegurite toimel. Nii mõnigi kord põhjustab tegevust ühel tasemel vaadatult väline tasustus, mis omakorda kutsub esile sisemise huvi sama tegevuse vastu. On ka vastupidiseid juhte, kus algne sisemine huvi õppimise vastu saab toetust välise tasustusena. Sisemise motivatsiooni teooriad toetudes inimloomuse sisemise aktiivsuse kontseptsioonile, kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad oma keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida oma võimeid