HÄÄLDUSVEAD. RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega.
"Ise pattu tegin, ise pattu parandasin," ütles ta viimaks, "ma kuivatasin jahudega põranda jälle ära." Mehe süda saand juba üsna tigedaks ja pidand naist hakkama peksma, jätnud aga järele, et vaadata, kas majal ilmas ka nii rumalaid inimesi on. Ta võtnud kepi kätte ja läind vaatama, kas teisi nii rumalaid veel leida on. Kui ta juba tüki aega oli käind, juhtund ta ühe uue toa juure, mis juba valmis oli, aga ust ega akent ei olnud. Ta vaadand toa laele ja näind, kuda kaks meest koti suu vasta päeva lahti hoidnud, siis ruttu kinni pand ja laest tuppa viind ning tahtnud sedaviisi tuppa valgust viia. Ehk nad küll mitu korda seda teind, jäänd tuba siiski pimedaks. Mees mõteld iseenesest: need on ka ühed narrid, kel õiged aru peas ei ole, läind aga ise edasi. Kui ta jälle natuke maad oli kõndind, näinud ta uue ime: seal kasvand köögi katusel üks rohutukk,
annaabi.ee 
