Enne muinasaega eestis inimasutus puudus.kohata v6is veel ainult m6nda mammutit v6i ninasarvikut. Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut.
aitas rahvast vaos hoida.Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja 380 kuulutati see ametlikuks riigiusuks. Arhitektuur Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber.Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta.Sissep22s on alati l22nes ja altar idas.Kaks rida kaartega yhendatud sambaed jagas kiriku pikuti kolmeks l66viks.Keskele j2i keskv66v mis on k6rgem ja laiem paarisarv kylgl66ve.Keskv66vi seinaosa kus asuvad aknad nimetatakse valgmikuks.Aknad olid ka kylgl66videl.Kirikutorni ei ehitatud yldse v6i kui ehitati siis kiriku k6rvale.Altar asus
5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse 50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees Vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik ühiskond, vaba ajakirjandus jne
2 344 2rt60 Tabel8.3 1580 2650 40,4 Tabel 8.4 Kruusaterade hulk liivas Jiirelikult kruusaterade hulk liivas : 0,65t1,5 5 :2,2Yo Tabel 8.5 Liiva terastikuline koostis Proovi massiks v6eti 230 e. s6eluti 5 mlnu rit. Wqry*: r*r{*{fr, t: A?.;::.it:::!ii:&: , ,';'emw .-i ffi, 4.0 30,6 13,3 13,3 86.s 2.0 13,9 6.0s 19.3 80,5 1
( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le. 16. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, kooni kattevara bilanss. Eesti panga bilanss 17. Eesti krooni reservvääring EURO 18. Eesti Vabariigi rahaseadus 1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus
Varasemate moraalsetekaalutlustega:nii suurt hulka mehi ja naisi ei v5ivat korraga kokku loojate- Emil Hdrschelmannija JohannVoldemarJannseni- osaheliloominguson kutsuda, ilma er pahandusistinniks. Alles IV tildlaulupeol sai teoks ka segakooride siiski vaid ettevalmistustiiii. osalemine. Pdrast esimest tildlaulupidu v6eti n6uks korraldada iile-eestilisi laulupidusid iga Kuigi esimeseiildiaulupeo kava oli pea tervenisti saksapd.rane (v5ib arvara, er viie aastatagant. Olude sunnil aga liikkus jdrgmine, II laulupidu mitu korda edasi nendegi kahe soomeja kahe eestilaulu lebisurumineJannseniltv5itlemist n6udis), ja peeti lOpuks alles 10 aasrapirast, 1879. aastd Thrtus. Peo iild.iuht oli Kart
annaabi.ee 
