N8.1.3. Igal koeral on kaelarihm. Interpretatsioon: Kx – „x on koer”, Rx – „x on kaelarihm”, Oxy – „x kaelas on y”. Vastus: ∀x [Kx → ∃y (Oxy & Ry)]. N8.1.4. Iga üliõpilane (Yx) teab (Txy) mõnda õppejõudu (Õx): ∀x [Yx → ∃y (Õy & Txy)]. N8.1.5. Eesti ja Leedu vahel on täpselt üks (∃!) riik. Interpretatsioon: Rx – „x on riik”, V3xyz – „x ja y vahel on z”, a – Eesti, b – Leedu. Vastus: ∃!x (Rx & V3abx). Märkus. Predikaatloogikas on kasutusel rohkem kvantoreid, neid defineeritakse olemasolevate kvantorite kaudu. Valemit ∃!x tuleb lugeda „leidub täpselt üks x” ja ∃!x Px tähendab ∃x (Px & ∀y (Py → x = y)). N8.1.6. Kui elektrit pole, siis Ats loeb raamatut või ajakirja. Interpretatsioon: E – „elekter on sees”, Rx – „x on raamat”, Jx – „x on ajakiri”, Lxy – „x loeb y”, a – Ats. Vastus: ¬E → ∃x [Lax & (Rx ∨ Jx)].
Keegi on vähemalt üht seadust rikkunud: x [Kx & y (Sy & Rxy)]. N8.1.3. Igal koeral on kaelarihm. Interpretatsioon: Kx ,,x on koer", Rx ,,x on kaelarihm", Oxy ,,x kaelas on y". Vastus: x [Kx y (Oxy & Ry)]. N8.1.4. Iga üliõpilane (Yx) teab (Txy) mõnda õppejõudu (Õx): x [Yx y (Õy & Txy)]. N8.1.5. Eesti ja Leedu vahel on täpselt üks (!) riik. Interpretatsioon: Rx ,,x on riik", V3xyz ,,x ja y vahel on z", a Eesti, b Leedu. Vastus: !x (Rx & V3abx). Märkus. Predikaatloogikas on kasutusel rohkem kvantoreid, neid defineeritakse olemasolevate kvantorite kaudu. Valemit !x tuleb lugeda ,,leidub täpselt üks x" ja !x Px tähendab x (Px & y (Py x = y)). N8.1.6. Kui elektrit pole, siis Ats loeb raamatut või ajakirja. Interpretatsioon: E ,,elekter on sees", Rx ,,x on raamat", Jx ,,x on ajakiri", Lxy ,,x loeb y", a Ats. Vastus: ¬E x [Lax & (Rx Jx)].
annaabi.ee 
