Tema liikumiskiirus on v . Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab temale mõjuv gravitatsioonijõud olema tasakaalustatud tiirlemisest põhjustatud kesktõukejõu poolt, s.t. nende jõudude moodulid peavad olema võrdsed. Fkt = Fg . Kesktõukejõu saame valemist (3.7), gravitatsioonijõu valemist (4.1). Võrdsustame need: mv 2 GMm = . r r2 Pärast taandamist ja kiiruse avaldamist saame esimese kosmilise kiiruse avaldiseks GM v1kosm = . (4.5) r v > 2v1kosm - hüperbool v = 2v1kosm - parabool 2v1kosm > v > v1kosm - ellips v = v1kosm - ringjoon v < v1kosm - ellips Ülaltoodud joonis kujutab selliste proovikehade trajektoorid, millele on antud taevakeha läheduses erinevad algkiirused
Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab proovikehale mõjuv gravitatsioonijõud olema tasakaalustatud tiirlemisest põhjustatud kesktõukejõu poolt, s.t. nende jõudude moodulid peavad olema võrdsed. Fkt = Fg . Kesktõukejõu saame valemist (3.7), gravitatsioonijõu valemist (4.1). Võrdsustame need: mv 2 GMm = . r r2 Pärast taandamist ja kiiruse avaldamist saame esimese kosmilise kiiruse avaldiseks GM v1kosm = . (4.5) r Kui proovikehale anda selline kiirus, jääb ta ringikujulisel orbiidil ümber taevakeha tiirlema. Tuleb arvestada, et valemit (4.5) saab kasutada vaid piisavalt suurel kõrgusel taevakeha pinnast, kus atmosfäär on küllaldaselt hõre ja me võime jätta arvestamata proovikehale mõjuva õhutakistuse. Maa puhul on selleks kõrguseks vähemalt 200 kilomeetrit. Sellel