atripuutikat. Barbaritele anti isegi maad, kus nad elasid vasallidena. Langobardid said maad Pannoonias (Ungaris), hunnid frankide riigis jne. Hõimupealikke püüti siduda Bütsantsi õukonnaga. Abikaasadeks anti mõjukate õukondlaste tütreid. Poegadega käituti vastupidiselt. Neid kutsuti õukonda ja kasvatati impeeriumile vajaliku patriotismi vaimus. Hoolega jälgiti vürstide või hõimupealike koduseid tülisid. Kui mõni võimur sai kaotuse osaliseks, siis anti talle tänapäeva mõistes poliitiline varjupaik. Temast sai varumängija, keda õigel momendil jälle poliitilisele väljale saata. Seda võtet kasutavad riigid tänapäevani. Kust ilmusid Afganistani Babrak Karmal ja Karzai? Rahumeelsed vahendid alati ei aidanud. Barbarid nõudsid järjest rohkem raha ja ähvardasid üle minna vaenlaste leeri. Olukorra päästmiseks kasutati tänapäevalgi tuntud diplomaatilisi võtteid. Vaenlased oli vaja omavahel tülli
Täitevvõim- valitsusjuhid 1964-1980 Aleksei Kossõgin- suuri pol ambitsioone polnud, isiklikult Kremli võimumängudes kaasa ei löönud, tal oli korralik majandusmehe renomee. Tal oli ka oma selge idee reformide läbi viimiseks majanduse vallas, oli edumeelne oma vaadetelt. 1980-1985 Nikolai Tihhonov- oli ka üks seisakuaja sümboleid. Seadusandlik võim 1964-1965 Anastass Mikojan- oli pikaajalise karjääriga võimur, juba Lenini ajast rivis, 1965 tuli ka temal suure võimu juurest taanduda. Suutis edukalt erinevate režiimimuutustega muganduda. 1965-1977 Nikolai Podgornõi- 1977-1982 Leonid Brežnev- võttis enda õlule ka seadusandliku võimu juhtimise 2.Poliitilise režiimi konserveerumine Riigivalitsemise tsentraliseerimine ja bürokratiseerimine- Brežnev oli seda meelt, et mingeid väga olulisi suuri ümberkorraldusi ei ole mõtet ette võtta, tuleb olemasolevat