Kirjutasin kõik andmed vihikusse. Tegin kontrolli tagasivaatepunktide. Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin. Valemid: VD=HD*tanVA Kui PK=HI, siis HD=HD´ ja VA=VA´, jarelikult VD´=HD´ *tan VA´=VD=HD*tanVA Jaam: PP-26 Instrumendi kõrgus: 1,59m Jaama kõrgus: 53,410m Kuupäev: 3.03.2011 Instrument: Nikon DTM-332 Vaatleja: Tarmo Kall Tabel 1.1 väliraamat Sihtpun Joone hor. Hor. suuna Vert.suuna Kõrguskasv Arvutatud Punkti Märkused k proj. HD(m) lugem HA lugem VA VD (m) kõrguskas kõrgus Nr v VD (m) H (m) SM-7 0°00´01´´ 1 5,843 334°28´36 89°57´37´´ 0,004 8428 53,41 PK=1,59 ´´ 0
kõrgused salvestatakse aparaadi sisemällu või väliarvutisse. Selleks on tahhümeetris salvestatud mõõdistamisvõrgu punktide tasandatud ristkoordinaadid ja kõrgused. Erinevused: teodoliit-tahhümeetrit kasutades tuleb enne punkide ristkoordinaatide ja kõrguste arvutamist arvutada kauguste horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud. Vaja ka sentimeeterjaotisega latti kauguse määramiseks. Vajalikud on väliraamat ja krokii. Elektrontahhümeetrit kasutades salvestab see vajalikud andmed mälukaardile, ühtlasi arvutab elektrontahhümeeter ise horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud, lisaks on vaja välitöödel prismat viseerimiskiire suuna, kaldenurga ja kauguse mõõtmiseks. 19. (ei pruugi õige olla, kes teab?!:D) Kes on süüdi, kes on süüdi?!:D1. kaugus: 100×(alumine kaugusmõõturi niidi lugem miinus ülemine kaugusmõõturi niidi lugem) / 1000 2. Kaldenurk:
Kui joon on mõõdetud kindlaksmääratud algusest, kirjutatakse joone pikkus selle lõppu, risti joone suunaga ja tõmmatakse joon alla. 2. Mingi eseme arvud kirjutatakse selle joone keskele, kahe sidekriipsu vahele. Polaarkoordinaatide viis kasutatakse teodoliiti, mõõdulinti või kaugusmõõturi latti. Sõltuvalt plaani mõõtkavast ja mõõdistatavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1'....5' täpsusega ja polaarkaugused 0,05....0,5m täpsusega. Väliraamat ja abriss kõik mõõdistamistulemused, kantakse sõltuvalt mõõdistamisviisist väliraamatusse või abrissile. Plaani koostamiseks on vajalik lisada ka kontuurpunktide koordinaatide arvutused ja maa-aluste kommunikatsioonide mõõdistamise andmed. Niitkaugusmõõtur kauguse mõõtmine käib niitristiku miitide järgi. Lõigete viisid: töömahukas situatsioonmõõdistamise võte. Kasutatakse üksikute ligipääsmatute punktide asukoha määramiseks.
Soovitav on kogu maatüki mõõdistamisel kasutada läbivat latipunktide numeratsiooni. Soovitav on, et käigupunktid nummerdatakse näiteks room anumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Igas jaamas tuleb tingimata pärast viimase latipunkti mõõtmist teha kontroll-lugem sellele punktile, mis oli orienteerimise aluseks ja ka need lugemid kirjutatakse väliraamatusse. - Krokii ja väliraamat mõõdistamise lõpptulemusena on välitööde järel meil olemas krokii ja väliraamat mõõtmisandmetega. 5. Tahhümeetrilised arvutused Arvutuste alguseks peavad olema teada niitkaugusmõõturi parandid. Selleks kontrollitakse niitkaugusmõõtrit horisontaalsele siledale pinnale märgitud 20m vahedega punktide kauguseid mõõtes niitmõõturiga 4 korda ja mõõdulindiga kahel korral kontrollides. Viimane punkt peaks asuma paarkümmend meetrit kaugemal kui mõõdistamise pikim kaugus
Krokiile märgitakse jaamad rooma nr. ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirj. ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirj. latipunkti nr ja kõik lugemid. Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1'. 30. Tahhümeetrilised arvutused. Välitööde lõppedes on meil väliraamat ja krokii. Jaamas on väliraamatusse kirjutatud järgmised andmed: Jaama nr Mõõdistamise kuupäev Mõõdistaja nimi Jaama kõrgus Instrumendi kõrgus Vertikaalringi nulliasend Vertikaalringi asend mõõdistamisel Kui mõnele punktile viseerides ei viseerita latile kõrgusele i siis tuleb seda eraldi märkida. Väliraamatu töötlemine:
Krokiile märgitakse jaamad rooma nr. ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirj. ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirj. latipunkti nr ja kõik lugemid. · Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1'. 30. Tahhümeetrilised arvutused. Välitööde lõppedes on meil väliraamat ja krokii. Jaamas on väliraamatusse kirjutatud järgmised andmed: · Jaama nr · Mõõdistamise kuupäev · Mõõdistaja nimi · Jaama kõrgus · Instrumendi kõrgus · Vertikaalringi nulliasend · Vertikaalringi asend mõõdistamisel Kui mõnele punktile viseerides ei viseerita latile kõrgusele i siis tuleb seda eraldi märkida. Väliraamatu töötlemine:
ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirjutatakse ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirjutatakse latipunkti nr ja kõik lugemid. · Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1'. 43. Tahhümeetrilised arvutused. Välitööde lõppedes on meil väliraamat ja krokii. Jaamas on väliraamatusse kirjutatud järgmised andmed: · Jaama nr · Mõõdistamise kuupäev · Mõõdistaja nimi · Jaama kõrgus · Instrumendi kõrgus · Vertikaalringi nulliasend · Vertikaalringi asend mõõdistamisel Kui mõnele punktile viseerides ei viseerita latile kõrgusele i siis tuleb seda eraldi märkida. Väliraamatu töötlemine:
rooma nr. ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirjutatakse ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirjutatakse latipunkti nr ja kõik lugemid. Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1’. 42. Tahhümeetrilised arvutused. Välitööde lõppedes on meil väliraamat ja krokii. Jaamas on väliraamatusse kirjutatud järgmised andmed: Jaama nr Mõõdistamise kuupäev Mõõdistaja nimi Jaama kõrgus Instrumendi kõrgus Vertikaalringi nulliasend Vertikaalringi asend mõõdistamisel Kui mõnele punktile viseerides ei viseerita latile kõrgusele i siis tuleb seda eraldi märkida. Väliraamatu töötlemine:
annaabi.ee 
