information systems, 40(3), 262 – 274. Ajakirja artikkel (Aarma, 2000) Aarma, L. (2000). Eestikeelsete raamatute kirjastaja Johann Fischer. Raamatukogu, 2, 17-21. (Bauch, 1993, lk 576) Bauch, D.T. (1993). Solar energy. The world book Kogumiku artikkel encyclopedia, 18, 576-579. Chicago: World Book. (Uverskaja, 1998) Uverskaja, E. (1998). Jooksva rahvusbibliograafia Jätkväljaande mõistest. Acta Universitatis Scientiarum Socialium artikkel et Artis EducandiTallinnensis. Infolevi ja – tarbimine. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus (Rogalevitš, 2004) Rogalevitš, V
küsimused kliendi teekonnast spetsialistini või rehabilitatsioonini üldiselt. See annab võimaluse sisemiseks ümberlülitamiseks kliendile, soodustab avatust ja on eelduseks tulemuslikule koostööle. Mittesõnalistest suhtlemisvahenditest rakendatakse lisaks silmsidele näiteks ülakeha kerget kliendi poole kummardamist. Oluline, et partnerite silmad oleksid samal tasandil. Rääkima peaks "naeratusega hääles" meeles pidades, et soe intonatsioon soodustab kontakti. (Uverskaja 2006 ) Spetsialisti kuulamisoskusel ja aktiivse kuulamise võtete rakendamisel on märkimisväärselt suur tähtsus orientatsiooni läbiviimisel. Aktiivne kuulamine võib toimuda vaikse ja ka peegeldava kuulamise vormis. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset keskendumist ning laseb väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine
1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. (Uverskaja, 2013) 1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. (Antsov, 2005) 1.3 Empaatiline kuulamine
annaabi.ee 
