Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis (piirkonna taastamistsükkel) olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kuntsnikud ja väljapaistvad intellektuaalid kolivad elama mahajäänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks (nt. Supilinn Tartus). Oluline on mõista gentrifikatsiooni kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid. 1G. Uusweberism linnageograafias (lk 144-149) Üks linna arengu seletamisviise on pärit Weberi teooriast (nägi, et majanduslik ja poliitiline võim domineerivad ühiskonnas, aga üksteisest eraldi). Weberi ideedel põhinev lähenemine linnajuhtimisele eristab kolme juhtimise ja domineerimise viisi: 1) traditsiooniline domineerimine (rajaneb kommete ja harjumuste jõul); 2) karismaatiline domineerimine (põhineb juhi erilistel võimetel või tema ideede erakordsusel); 3) legaalne domineerimine
uuemad gentrifikatsiooniteemad on kriitilisd arengu mõiste suhtes. Kesklinnas on soodsa asukohaga majad juba nn euroremonditud ning varasema vaese ja vana elanikkonna on välja vahetanud rikkam elanikkond. Tallinnas on selleks ntks Kalamaja. Tartus on renoveeritud puumajade linnaosi, mis on toonud endaga kaasa gentrifikatsiooni. Näiteks Supilinn, gentr on seal algfaasis. 10 Uusweberism linnageograafias (lk 144-149) Linnaprotsessidest ja struktuuridest arusaamiseks on vaja teada, kuidas toimub poliitiline otsustamine. Weber nägi, et majanduslik ja poliitiline võim domineerivad ühiskonnas aga üksteisest eraldi. Majanduse ja tootmise positsiooni põhjuseks on bürokraatia. St, et majandus ja tootmine pole domineerival positsioonil ühiskonnas sotsiaalsete klasside tõttu. Kasvav bürokraatia muudab linnastruktuuri reguleerivad institutsioonid kõige olulisemateks teguriteks