liberaalseim terves Nõukogude Liidus. Aastad 1975-1990 1975 aastal kujunes maalikunsti oluliseks suunaks hüperrealism, mis oli siin lisaks jahedusele ja objektiivsusele ka ühiskonna kriitiline. Sellega erines see eelnevast eesti kunstist ning erinev oli see ka tehnika pooles. Tartu hüperrealism oli samuti erinev, kuna piltide süzee oli tihti lavastatud ning polnud nii jahedad. Eeskujuks olnud Lääne avangardis leiti aga jooni millesse Eest kunstnikud hästi ei suhtunud näiteks uusvasaklik ideoloogia, Eestis oli see juba võõrvõimude poolt siia toodud, ning seda tajuti rahvust ohustavana. Mõned kunstnikud hakkasid ise otsima uusi suuni mitte Läänt järgides näiteks maaliti realistlikult tavalisi esemeid.Püüti kujutada ka ühiskonna ängistust ja mure. Inimesi kujutati tehiskeskkonnas süngena ja meeleheitlikuna, rõhutati inimese üksindust. Graafika oli jätkuvalt populaarne ning äratas ka rahvusvahelist tähelepanu. Eesti graafikud
Pillide süžeed olid tihti lavastatud ning need polnud jahedat objektiivsed, vaid pigem romantilised. 3.Kuidas olid eesti kunstnikud pikka aega suhtunud Lääne avangardistlikku kunsti? Lääne avangardistlik kunst oli eesti kunstnikele eeskujuks ja vaimseks toeks. 4.Millise muutuse tõi kaasa eesti kunstnike lähem tutvumine Lääne avangardismiga? Eestlastel oli raskem Lääne kunsti imetlusega suhtuda, nendes tekitas võõristust Lääne kunsti uusvasaklik ideoloogia, sest ka eesti rahvuslust ohustava võõrvõimu ametlik ideoloogia oli vasakpoolne. 5.Kuidas jätkasid oma loomingut O. Maran ja K. Põllu – ühed esimesed Lääne kunsti tutvustajad sõjajärgses Eestis? O. Maran hakkas askeetliku realismi ja võtetega maalima lihtsaid esemeid. K. Põllu graafikasarjad hakkasid tegelema eestlaste esivanemate vaimumaailmaga. 6.Kirjelda Jüri Arraku värvikasutust ja lemmikmotiive. Milline alltekst oli tema maalidel?
annaabi.ee 
