palataliseeritud nutt (nuti), looma (sõna loom II-välteline omastav) ja looma (sõna loom III- välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi). 5. Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. Nt metroloogia ja meteoroloogia, ortoeepia ja ortopeedia, annaalid ja anaalid, logaritm ja algoritm, imposantne ja impotentne, uusus jauudsus, teadis ja teatis, käsitlema, käsitama ja käsitsema. 11. Tähenduse liigid Sõnal võib olla põhitähendus ja tähendusvarjund, algtähendus ja teisene tähendus, denotatiivne ja konotatiivne tähendus, tavatähendus ja juhutähendus, vaba tähendus ja seotud tähendus, leksikaalne tähendus ja grammatiline tähendus, nominatiivne tähendus ja ekspressiivne tähendus, otsene tähendus ja ülekantud tähendus. 12. Tähendusülekanded, mitmetähenduslikus
· de-mitmus on kons.tüveline ja te-tunnusline · Mitm part lõputa (joonelisi, kahjustamisi, lahvandusi) · i-mitmus on normikohane, kui vähe kasutatav PÕHITÜÜP TÖÖLINE · töölise, töölist, töölisesse e töölisse, tööliste, töölisi e tööliseid, töölistesse e töölisisse e tööliseisse. · 3-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (aastane, arhailine, eelmine, eestlane, endine, hiidlane, kiuline, mõõtmine, teadvus, uusus, vaidlus, vitaalsus, õiglus) · Kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad, nende seas 4-silbilisi (piinlikkus, reetlikkus), 5-silbilisi (järjestikkus, kilplaslikkus, tõusliklikkus, reetlikkus), 6-silbilisi (painajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (kaubalisus, leeliselisus, rahalisus, sõmeralisus) · matus-liitelised sõnad (korraldamatus, kõlbmatus, oskamatus, segamatus, teadmatus, võitmatus) VORMISTIKUST · ains part kons.tüveline t-lõpuline
annaabi.ee 
