Ehitised. Hiisi ümbritses tara ning küllap oli(d) siis ka värav(ad). Hiites olid hiiesaunad ja hiieaidad. Hõimlaste sarnaseid ehitisi silmas pidades võib arvata, et hiiesaunas pesti enne suuremaid-tähtsamaid urjamisi ja palveid ning hiieaidas hoiti pühi esemeid ja ehk ka urjamisel kogutud vara. Olemas on veel hiieküüne, -keldreid, -sildu, -kaeve jm. Nagu ka hiiekülasid, -talusid ja -tänavaid. Kõik need on nime saanud mõnelt lähedal asuvalt hiielt, välja arvatud mõned uustalud ja tänavad.[14.] 7 1.6 Ohverdamise aeg Ohverdamise ajast rääkides tuleb vahet teha üksikute inimeste ja suure hulga ohverdamise vahel. Üksikud võtsid tarbe korral igal ajal ohverdamise ette: hommikul, lõunal ja õhtul, sagedamini ometi pimedal ajal, öösiti. Iga nädalapäev kõlbas ohverdamiseks, kui ka mõnele eesõigus anti, nagu näiteks neljapäevale. Tänuohvri
16. Kolhooside teke Eestis, sellega seotud maakorraldustööd. (lk 221) Eellugu. Sõjaastail oli põllumajandusliku tootmise tase tunduvalt langenud, sõja lõppedes aga ei edenenud põllumajanduse taastamine loodetud tempos. Seda põhjustas ka valitsuse agraarpoliitika, eriti aga maareformi teostamine. Suuremate talude vähendamine, neilt osa karja ja inventari ära võtmine vähendas oluliselt nende 12 tootmisvõimet. Loodavad uustalud aga ei suutnud otsekohe alustada aktiivset tootmistegevust. Lisaks sellele oli osa põllumajanduslikke maid reservis ja neid ei kasutatud süstemaatiliselt, mille tulemausena nad hakkasid pikkamisi välja langema põllumajanduskõlvikute koosseisust. Nende maade tootmist väljajäämise takistamiseks lubati reservis olevad maid anda ajutiseks kasutamiseks. Esmajärjekorras sovhoosidele, abimajanditele ja kooperatiividele. Eeltoodut arvestades väideti, et üksiktalupidajad ei ole
annaabi.ee 
