1980.aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988.a. loodi Eesti Laste Organisatsioon. 1987.aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988.a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes (näit.1980.a. sügisel). Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus
(v.a. 1958-1964/65, mil kogu NSV Liidus oli 11 aastane keskkool), koorilaulutraditsiooni edasikandmises ja õpilaste massilises osavõtus rahvuskultuuri üritustest, mida võib vaadelda õpilaste ja õpetajate passiivse vastupanuna. Pidevalt oli päevakorras kommunistlik ja Nõukogude-patriootiline kasvatustöö, mida alati peeti ebapiisavaks, sest selle tulemuslikkust vähendas oluliselt ideoloogia ja tegelikkuse ilmne mittevastavus. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes . Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a
annaabi.ee 
