teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920. aastate esimesel poolel paistis oluliselt välja vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid. Kirjanduses hakkas taanduma uusromantiline elutunnetus, kuid selle viljelejaid oli veel alles. Friedebert Tuglase uusromantismilised novellid olid väga kõrgel tasemel. Näiteks kirjaniku teoses ,,Popi ja Huhuu" avaldub vabaduse ja surma teema ning silmapaistvat rolli mängivad loomad, kellele on omistatud allegooriline tähendus: ahv (Huhuu) - kurjus, tigedus, toorus, kergemeelsus ning koer Popi arukus, truudus, tundelisus. Kirjanikku huvitab vaimu ja võimu võitlus inimeses ja inimeste vahel. Kui kodust (maailmast) lahkub mõistus (Isand), siis
ülevaatus mingist probleemist. Ilukirjandus) (kunstilises vormis edasi antud, rohkem tähelepanu ongi vormile). Tuntuks saanud ka tõlkijana. Vene, rootsi, soome, taani, prantsuse, saksa ja norra keelest. Näiteks Aleksis Kivi "Seitse venda", palju Tsehhovit. 1. 1901-1914 otsingute periood, segunesid realism ja romantism. 1) lastejutustus "Siil", hiljem tuleb "Hunt". Tegu rahvalike lugudega, külarealismiga. Sisse tulevad uusromantismilised jooned. 2) "Hingemaa" kooliõpetaja kaks kohtumist vaese kandimehega. Üks saunahurtsikus, teine vanglas, sisse toodud mõte: kandimees läbi kogu elu unistanud, et saaks oma maalipi, ta saab elu lõpus haua, mis on 7*4 jalga. 3) "Jumalasaar" pärisorjuse aeg. Vanaisa ja pojapoja vastuolud mõisaga. Margus (pojapoeg) uut tüüpi tegelane esimene, kes sügavalt elu tõdede üle järele mõtleb. Kriitiline realism üle psühholoogiliseks.
annaabi.ee 
