Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s · literatuurne kunst: ületähtsustab süzee abil tähendust · Prantsuse sümbolismi eelkäija P. Puvis de Chavannes · tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia · andsid tegelaste...
rahvusromantism on tihedalt seotud ja osaliselt kattuvad. Sümbolistid maalisid kõige erinevamalt , aga neid ühendas temaatika. Teemad olid igavikulised(sünd, surm, üksindus, erootika, elu ringkäik). Kunst ei pidanud olema tegelikkuse peegeldus vaid müsteerium. Euroopas temaatikad eri paigus kohati erinevad, nt. Inglismaal ja Prantsusmaal isiksusekesksed ja ajatud tõlgendused, Saksamaal rahvaajaloo ja rassi hinge väljatoomine, Põhja-Euroopas rahvusromantism. See baseerus nn. uusromantisimi teoloogial, mille aluseks oli pettumine oma kaasajas. Religiooni osatähtsuse kasv. Rahvusromantism peamiselt põhjamaades(Norra, Soome, Eesti). SÜMBOLISM Norra Munch-Rahvusvaheliselt kõige kuulsam, väga ekspressiivne, kunst kui võimalus väljendada olulisi tundeid ja mõtteid. ,,Karje" ,,Elutants". Soome Gallen-Kallela-Soome mütoloogia ainelised tööd ,,Kullervo needmine". Simberg ,,Haavatud ingel", ,,Surma aed".
Tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Oli mure eesti kultuurielu kehvuse pärast.( Tuglas arvustas teravalt eesti relistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks). Kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. Loomingus väljendati ühiskondlike ja rahvuslike ideid. Nooreestlaste looming esindas uusromantisimi( esiplaanil kirjaniku subjektiivne, kujutluslik nägemus). Keerulisem ja modernsema väljendusviisiga kui vanaromantism. Noor- Eesti ei olnud ainult kirjanduslik rühmitus, vaid taotles laiemalt eesti kultuurilisi eesmärke. Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst. Noor- Eesti andis kunstnikele tegutsemis- ja esinemisvõimalusi, need omakorda toetasid rühmitust oma töödega.( kujundasid ja illustreerisid Noore- Eesti väljaandeid)
annaabi.ee 
