muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujunes Vahemere rannikul Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Vahemere rannikualal suurel määral helleniseerus. Sisemaal domineerisid vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas sageli kreekapäraseid jooni, rääkimata kuningate hellenistlikest uusrajatistest, kus kreeka keel ja elulaad kindlalt valitsesid. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kuigi linnriigid polnud ei Kreekas ega idamaades kohalikul tasandil tähtsust kaotanud, koondus kõrgem poliitiline võim hellenismiperioodil suurriikide kuningatele. Tähtsamad dünastiad Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest.
noorukid. Wiedemann kirjutab: " Surnud püha looma toimetamiseks viimsesse puhkepaika korraldati kulukaid matuseid. Kui loom oli eriti austusväärne, kujunes tema hauakamber omaette ehitiseks. Loom, kellele see au kuulus, puhkas ise hauapanusest ümbritsetuna kabelialuses kaljukoopas. Üksikhaudadest sagedamini maeti aga loomi suurtesse rajatistesse, kus igaüks sai endale hauakambri eri osa ja seega ka eluaseme oma surematule hingele. Uusrajatistest meelsamini püstitati aga kunstivaesel ja vähem kulukal viisil massihauakambreid. Selleks kasutati meeleldi looduslikke mäestikukoopaid või ka vanu hauakambreid, kust hauaröövlid olid riisunud nende kunagiste omanike panused ning surnukehadki olid hävinud. Neis on leitud loomakorjuseid sadade ja tuhandete kaupa. Enamasti sisaldus hauarajatises seejuures mingi kindel loomaliik, olenevalt piirkonna uskumustest, nadu näiteks
annaabi.ee 
