3. Romaani märksõnaks on ,,võõrandumine". Arutle, mida see tähendab. ,,Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Kui katsuda kuidagi zanri määratleda, siis võib öelda, et ,,Sügisball" on süsimust komöödia üksindusest, ahastusest ja lootusetusest." Unt vaatab oma romaanis ,,Sügisball" tänapäeva uuslinnaosa Mustamäed kui kodukohta, kus kodukoha mõiste on kaduma läinud. Muidugi on seal mugav, isegi üksjagu turvaline ja elu korraldub funktsionaalses mõttes õlitatult, ometi ei saa aga ju kuidagi öelda, et sellised mõisted nagu kodukoht ja üksindus väga hästi kokku sobiksid. Kuid just üksindus on see, mis ühendab Undi romaanis kõiki tegelasi. Undi romaanis Mustamäe mitte niivõrd ei peegeldu erinevate karakterite avanedes erinevalt, kuivõrd muutub
sööke, märkas et varblased on suutelised mööda maja seina üles kõndima, värvidest meeldisid talle musta kombinatsioonid, talle oli räägitud jumalast, kuid ta ei uskunud seda, arutles endamisi kuidas on võimalik et jumal kõike igal ajal näeb, kuid kuradisse ta uskus, sest teda mainitakse palju, kuid ema lükkas selle väite ümber, sõna on, ehkki kole ja ropp, kuid kuradit end mitte, vaidlus ema ja poja vahel kuradi olemasolu üle - Kõik elasid Mustamäel, uuslinnaosa (linnaosa nime tekkimine lk 20), sisimas üksikud inimesed ÄIKE - Varem elas Eero oma naisega äärelinnas, naine tahtis oma korterit seega hakkas Eero tegelema korteriotsimisega, jälgis oma kortermaja valmimist hoolega, kolisid sisse, naine sisustas korterit, uues korteris palju puitkappe - Eero korraldas soolaleivapeo, u 20 külalist, joodi viina, tantsiti, 12 aeg hakati lahkuma, naine läks sõpru saatma, kella 3 ajal lahkusid viimased, naine polnud ikka
andmekogudega, aga nende registreeritud faktid välismaailmast ei vii neid ometi suhtesse vahetu tegelikkusega ega tekita neis muutusi, nad elavad tüüpprojektide virtuaalses maailmas, milles nad sooritavad oma igapäevatoiminguid, aga millesse mahuvad ka nende unelmad. Inimesed on loodud linna huvides, aga mitte vastupidi. Kuna Gaston Bachelard'i on ka tsiteeritud, siis võib põhjendatult oletada, et Unt on laenanud tema ruumi fenomenoloogilist interpretatsioonitehnikat. Teksti vorm on nagu uuslinnaosa, täpselt paigas, sisaldab statistilisi kontrollitud andmeid ja loetelusid. Sisu aga "valgub vormist välja", tegelased ei taha elada ideaalselt välja arvutatud ja paika pandud keskkonnas, nende ja linna enese käitumist mõjutavad irratsionaalsed faktorid - udu, niiskus, melanhoolia, alateadvuslikud tungid. Viimased löövad positiivsed vormid täiesti segamini, kaob selgus ja kavandatus. Udu laskumine uuslinna kohale on selle
annaabi.ee 
