Ajalookroonikais on teateid mitmekorruselistest elamutest, mis olid ehitatud maapinnast kõrgemale asetatud platvormile. 2) Uus-Babülon e. Kaldea riik Linnaehituses sai Uus-Babülonile eeskujuks Vana- Babüloonia. Linn koosnes umbes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust, uuemast eeslinnast ning kogu seda ala ümbritsenud urbaniseerunud territooriumist. Uus-Babüloni plaan oli peaaegu korrapärane ristkülik, mille Eufrat poolitas vana- ja uuslinnaks. Linn oli ümbritsetud kahekordse ringmüüriga ja hüdroehitiste süsteemiga, mis vajaduse korral võimaldas linna ümbruse Eufrati veega üle ujutada. Arhitektuuriliselt olid kõige mõjukamad kaitseehitistena rajatud kahekordsed linnaväravad. Uus-Babüloni linna peapühamu oli Paabeli torn. Babülonis oli suurel hulgal mitmesugustele jumalatele pühendatud templeid. Ent kõige enam oli Babülon tuntud oma rippuvate aedade poolest.
ka tegi, eeskujuks võttes Vana-Babüloonia, kuid Sumerite traditsioonid ja eeskujud. Linn koosnes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust ja peaegu samasuurest eeslinnast. Kogu seda ala ümbritses lai urbaniseerunud territoorium. Leitud oli savitahvleid, kus oli mitmeid andmeid linna kohta ja lisaks veel arheoloogilise kaevamiste põhjal on kindlaks tehtud ka linna plaan, mis oli peaegu korrapärane ristkülik, kust jooksis läbi Eufrati jõgi, mis poolitas linna vana ja uuslinnaks. Linna ümbritses kahekordne ringmüür, mille kesklinna ümbritsevaks kogupikkuseks arvatakse 25km, nendest 18 km olemasolu on kindlaks tehtud. Kahekordse kaitsemüüri sisemine müür oli 7 m paks ning laotud toor-tellistest, teine, väline müür paiknes 12 m eelmisest kaugemal, oli ligi 8 m paks ning laotud põletatud tellistest. Kahe müüri vaheline ala aga võis olla kuni müüri ülemise, hammastatud servani täidetud pinnasega. Ida poolt piiras linna veel kolmaski 3,5 m paksune müür
annaabi.ee 
