tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas hakkas järjest rohkem kattuma linnade võrguga. Kloostri või linnuse ümber kujunenud asulate kõrvale tekkisid nüüd ka uuslinnad. Samuti tekkisid regulaarsete linnaplaanide kõrvale nüüd ka keskaja täisnurkne linnaplaan. Keskaja linnade õige ehitushoog tuli alates Ristisõdadest. 2) Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud jagada arenguskeemi alusel järgmiselt: 1. Ühe suure grupi moodustavad antiikaja linnade asemele kerkinud asumid
Gentrifikatsioon on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub, kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes välja sealseid alamklassi elanikke. kalamaja Euroopa linnad: traditsioonidega ja sotsiaalsed Madalad vanalinnad, müürid, ajalooväärtuste kaitse. Elusad linnakeskused“: toitlustus ja turismiruumid. Stabiilne elanikkond. Suurem tihedus. Sotsiaalmajad ja väike kuritegevus. Hoolikas linnaplaneerimine. Planeeritud ees- ja uuslinnad. Linnade/tööstusalade restruktureerimine. Ida-Euroopa linnade kiired Muutused :Traditsioonilised Euroopa vanalinnad. Paljud „pääsesid“ moderniseerimisest. Domineerivad on 1960-1990 rajatud blokkmajade kvartalid. Nõrk planeerimine enne ja neoliberaalsed poliitikad 1990ndatel, väärtuslike miljööde hävitamine.Piiratud eeslinnastumine enne 1990, massiivne valglinnastumine 2000ndatel. Sagedase ühistranspordi asemel massautostumine. Islamilinnad Jami – peamošee linna keskmes