printsiipi. Erineva sotsiaalse taustaga laste ebavõrdset stardipositsiooni saab tasandada, kui kõigile tagatakse kõrgekvaliteediline haridus. Seetõttu pööratakse Põhjamaades tähelepanu juba kooli-eelsele haridusele, et kooli minnes oleks lastel võrdsemad või-malused. Samuti võimaldab see emadel tööle minna, mis omakorda loob lastele võrdsemad võimalused. Seega on lasteaiamaksu tõus, eriti aga lasteaiakohtade puudus väga tõsised hariduspoliitilised küsimused. Seevastu uusliberaalne poliitika mis tähtsustab indiviidi vastutust näeb hariduskulutuste kokkuhoidu üksikisiku vastutuse suurendamises. Miinused o Kuna maailma kõige levinum keel on mandariini keel, millele järgnevad hispaania ja inglise keel, on teatud tasemed, mida on õppimiseks vaja. See tähendab, et mõnda välismaa kooli ei saa sissegi, kui ei ole oma oskust rääkida nõutud keelt. o Kõige kõrgemalt hinnatumad kõrgkoolid on meie (Eesti) asukohast väga kaugel.
• Demokraatlik korporatism (rahvusriik) versus vabaturg • Korporatismi tüübid: liberaalne (Šveits, Holland) ja sotsiaalne (Austria, Norra) • Paindlik kohandumine välismõjudele (globaliseerumisele) ja tasakaalustava rahvusliku kompensatsiooni (filtri) rakendamine sõltuvalt konkurentsivõimest 6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform, • Laar I - uusliberaalne turumajandus, omandireform, maksureform (ühtne tulumaksumäär), vabakaubandus • Tarand, Vähi II ja Siimann – sotsiaalne turumajandus (pensioniref.) • Laar II – eelarve tasakaal, ettevõtete tulumaksuvabastus (1999), • Kallas, Parts – EL majandusmudel • Ansip – euro, majanduskriis • Rõivas – peenhäälestamine, stagnatsioon • Ratas I – astmeline tulumaks, aktsiisitõusud 6.4 Eesto majanduspoliitika erisused
annaabi.ee 
