uskumuste, võimusuhete, praktikate jne. Võrgustikuga, mis koos võetuna moodustava ajaloo. Kriitiline sõnavara: läbirääkimine, vahetus, tehing, ringlus > rahandusterminid III) inimese põhiolemus (essential human nature), mida jagavad autor, tegelased, lugeja > uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism', see teenib teatud ideoloogia huve, subjekt kui ajastu võimusuhete produkt > agentsuse (individuaalse teovõime) määr erinevatel uuskri. teoor.-l erinev IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos `nagu see tegelikult on'). Lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess, juhul kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama ja b) kohandamisprotsess, juhul kui ideoloogiad erinevad, lugeja kohandab teksti nii et see vastaks tema ajastu vaadetele/ideoloogiatele.
uskumuste, võimusuhete, praktikate jne. Võrgustikuga, mis koos võetuna moodustava ajaloo. Kriitiline sõnavara: läbirääkimine, vahetus, tehing, ringlus > rahandusterminid III) inimese põhiolemus (essential human nature), mida jagavad autor, tegelased, lugeja > uushistoritsistid nim. seda ‘essentsialistlik humanism’, see teenib teatud ideoloogia huve, subjekt kui ajastu võimusuhete produkt > agentsuse (individuaalse teovõime) määr erinevatel uuskri. teoor.-l erinev IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos ‘nagu see tegelikult on’). Lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess, juhul kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama ja b) kohandamisprotsess, juhul kui ideoloogiad erinevad, lugeja kohandab teksti nii et see vastaks tema ajastu vaadetele/ideoloogiatele.