Rootsi vastaste soov hävitada Rootsi ülemvõim Läänemerel ning haarata enesele Rootsi valdusi. 2. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rootsi <---> Venemaa (Peeter I) Karl XII Taani (1697.1718) Poola-Leedu August II Tugeo Saksimaa - Venemaa, Taani, Poola-Leedu ja Saksimaa moodustasid 1699. a. sõjalis-poliitilise liidu. Tulemused: 1. 1710. a. suvel Eesti ala liitumine Venemaaga 2. 1721. a. Uusinkaupunki rahulepinguga lõppes põhjasõda ja kinnitati juriidiliselt Eesti (ja Põhja-Läti) minekut Venemaa koosseisu Demograafiline olukord 13.-18. saj. 1. Muinasaja lõpul Eestis u. 150 000 inimest, langes MVV tõttu 100 000'le. 2. Liivi sõja eel u. 250 000 300 000 inimeselt 120 000 140 000'le. 3. Rootsi ajal suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, mistõttu Rootsi aja lõpuks tõusis rahvaarv 400 000-ni
liikmed. Käsitöönduse alal püsis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord, 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Mitmed ajaloolased peavad Eesti linnade põhilise arengu alguseks ajajärku, mil Eesti alad liideti Venemaa koosseisu 18. sajandi algul. Suuremad linnad on meil olnud kaubanduskeskusteks ja teede ristumiskohtadeks läbi aegade. Eesti liitmine venemaaga toimus peale Põhjasõda Uusinkaupunki rahulepinguga 1721. aastal, mil Eesti linnad arvati Vene "majandusliku organismi" koostisosaks ja nende edasine areng toimus koos ülevenemaalise majandusliku arenguga. Venemaa koosseisu minekuga aga ei kaasnenud kapitalistlike elementide, sealhulgas industrialiseerimise arengut. Eesti keskaegsed linnad läksid 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel üle kapitalistlikule arengule, kus olid küll segunenud laguneva feodaalkorra nähtused ja
annaabi.ee 
