Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.)
· Õpilane pidi rangelt jälgima distsipliini ning talitsema enda ihasid ja soove. · Budistid ja dzainistid lõid kloostrikoole. · Metoodikas kuulus oluline koht diskussioonidele. · Koolil oli suur raamatukogu. HARIDUS · Kogu keskaja piirdus India rahva valdava osa haridustee suuliste teadmiste ja käsitööoskuste omandamisega. · Kirjaoskus oli minimaalne. · India keelte vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti, aga ka 9.-10. sajandil arenema hakanud uusindia kirjakeeli oskasid lugeda- kirjutada vaid vähesed. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Muslimite vallutuslik huvi India vastu tärkas 8.sajandil. · Põhja-Indias põrkasid nad aga kohalike riikide tugevale vastupanule. · Lõuna-India vallutamise katsed olid edutud. · Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. · Sahh Firuz arendas ulatuslikku ehitustegevust: rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda. · Kerkis uus pealinn Firuzabad.
http://wals.info/languoid/lect/wals_code_ben - http://www.language- archives.org/language/est https://www.ethnologue.com/language/ben - http://wals.info/languoid/lect/wals_code_est Bengali keel Bengali keel kuulub indoeuroopa keelkonna indo-aaria rühma uusindia keelte hulka, mille alternatiivseteks nimedeks on ka bangla ja bangla-bhasa keel (Bengali keel, 1985). Seda kõneldakse peamiselt Indias ja Bangladeshis, kuid ka Nepalis ja Singapuris. Bangladeshis on bengali keel ametlik riigikeel (178,2 miljonit kõnelejat), Indias kõneldakse seda Assami, Lääne-Bengali ja Tripura osariikides üsna laialdaselt (82,5 miljonit kõnelejat) ning on mõne osariigi ametlik keel. Nepalis ja Singapuris on kõnelejaid üsna vähe ning Singapuris loetakse seda
kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine tahtis anda uue vimaluse, mille tark andiski. Ta sai surematuks tegemava mga. Maod sid selle ra ja said surematuks. Gilgame ji surelikuks. INDIA KIRJANDUS Vanim teadaolev kirjandus. Vanuseks hinnatakse kirjalike allikate phjal 4000 aastat. Suurem osa sellest on primuslik kirjandus. Alles 19.sajandist tuleb mngu uusindia kirjandus, mis on mjutatud inglastest kroonijuveelkoloonia ehk kige thtsam koloonia, sest sealt saadi kalliskive, kulda, vrtse. Kik oli ks kirjandus, jaotust polnud. Autorlusele ei pratud thelepanu. Autorite loominguvime pidavat olema taevalt prit. Autor vahendas taevaseid mtteid. Vanim teadaolev kirjutis on veeda Rigveda. Tekste pti endasi anda vimalikult tpselt plvest plve, et silitada algupra. Sellele jrgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on Mahabharata.
annaabi.ee 
