meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue * Psüühilised erivajadused * Pervasiivne arenguhäire * Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Tähtis on lapse haridusliku erivajaduse varajane märkamine ja sekkumisstrateegiate kavandamine.
või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks kasutatavad mitme osalised intelligentsus testid, kus hinnatakse eraldi teemasid alates suulisest
annaabi.ee 
