(Ruutsoo 2000). Eesti olukord on veidi erinev (vaid Läti on samasuguses olukorras). Piirideta Euroopa hakkab Eestit mõjutama kahesuunalise migratsiooni kaudu, kus nii sisse- kui väljarändajad võivad olulisel määral olla mitte-eestlased. Piiride avanemine tähendab Eesti jaoks nii seda, et ilmselt kiireneb integreerumata elanikkonna osa (peamiselt hilisimmigrantide) suundumine teistesse Euroopa Liidu riikidesse, aga samas võivad nende asemele tulla uusimmigrandid näiteks hiljuti liitunud Bulgaariast või Rumeeniast. Eestis adapteerumist ja integreerumist takistab venekeelsete immigrantide tugev kultuuriline seos Venemaa kui emamaaga (Lensment 2005). Seda seost on neil suhteliselt lihtne säilitada ka teistes riikides ja tuleb tõdeda, et Euroopa Liit meenutab paljudele vene immigrantidele nende ajaloolist päritoluriiki, kus sisepiirideta liikumine suurel territooriumil olenemata paikkonna etnokultuurilisest taustast oli ka omal ajal ühisidentiteedi
Laste sotsiaalsete oskuste vähesus Hariduslikud erivajadused. Ei ole mitte ainult õppimisega seotud probleemid, vaid ka käitumisraskused ja probleemid. Seaduse järgi on kõik õpilased, kelle pärast peame midagi muutma hariduslike erivajadustega. Seaduse järgi on erivajadused: andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue (ka kombineeritud puue); käitumis- ja tundeeluhäired; pikemajaaline õppest eemalviibimine; kooli õppekeele ebapiisav valdamine (uusimmigrandid, mustlased (nende jaoks ei ole koolis käimine üldse prioriteet). Kõik põhjused toovad kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisu osas, õppimisprotsessi osas, õppekestuse osas, õppekoormuse osas, õppekeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õpilase arengu jälgimine ja toetamine I TASAND tegevused hõlmavad kõiki lapsi. Märkamine ja esmane sekkumine. Õpetajapoolne individuaalne lähenemine
annaabi.ee 
