Siin toimus sadama kaudu aktiivne ülemerekaubandus. Asukoht kaubanduslikuks tegevuseks oli väga soodne ja sellepärast asusid vallutajad (taanlased ja Mõõgavendade/Liivi ordu) siia kaupmehi kutsuma. See oli esimene tunnus püsiva elanikkonnaga linna loomisel. Järgmise lainena saabus siia ilmselt käsitöölisi ja ehitusmeistreid, põhiliselt saksakeelsest kultuurisfäärist. Siinkohal tõstatub tähtis probleem. Nimelt olid saabuvad uuselanikud enamjaolt vallalised mehed, kes saabusid siia ilma naisteta. Võib oletada, et suurem osa naistest võeti kohaliku elanikkonna seast, mis kausaalse loogika järgi tähendab, et need kohalikud naised ilmselt saksastusid ja eitasid hiljem oma esialgset päritolu. Saksastumine toimus esialgu keeleliselt ja hiljem kultuuriliselt. Nimevahetus oli sümboolne rituaal, millega justkui kinnitati enda rahvuslik ümbersünd ja kuulumine teise saksakeelsesse kultuurisfääri.
Tallinna linnale autonoomse arengutee, mida ilmestasid sagedased võimutülid teiste Vana- Liivimaa jõududega: ordu, vasallide ja kirikuga. Tallinna all-linna kujunemise aluseks oli kaubandus. Kaubanduskontaktid ja soodne asukoht meelitasid siia kaupmehi, kes jäid siia paikseks. Kaubanduse arenedes tuli veel käsitöölisi ja ehitusmeistreid mujalt, põhiliselt saksakeelsest kultuurisfäärist. Siinkohal tõstatub tähtis probleem. Nimelt olid saabuvad uuselanikud enamjaolt vallalised mehed, kes saabusid siia ilma naisteta. Ilmselt võib oletada, et suurem osa naistest võeti kohalike seast, mis tähendab, et need kohalikud naised saksastusid ja hiljem eitasid oma päritolu. Samasugune protsess kordus mõningate eesti meessoost linnaelanike saksastumisel. Eestlaste saksastumine jättis omakorda jälje balti-saksa kultuuri, sulandades endas eesti ja saksa kultuuri erinevaid jooni (keel, kombed jne).
annaabi.ee 
